Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kilvar Kessler: kas vilepuhujale peaks eraldama osa trahvist?
Vilepuhumine ning vihjete andmine on päästnud Eesti finantssüsteemi hullemast, aidanud tabada nii börsirikkumisi kui peletanud kurikaelu, kirjutab finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler arvamusloos. Ees on ootamas ka muutused.
Vilepuhumine ehk vihjeandmine on keerukas teema, kuna siin puutuvad otseselt kokku erinevad ning reeglina vastandlikud huvid. Ajaloost on teada nii vihjeandjatest kangelasi kui kaabakaid. Termin vilepuhumine tuleb ingliskeelsest sõnast whistleblowing. Minevikust pole võõras ka Eestis, et kardavoi puhus ikka vilet, kui silmas mõnda taskuvarast või muud pätti avalikus kohas tegutsemas. Valju viletärinaga anti kaaskodanikele märku ohust ja kutsuti neid appi kurikaela tabamisel. Taoline reaalne vile puhumine ongi mõiste juureks.