Ühtsed ja läbipaistvad palgasüsteemid on pigem suurettevõtetel, VKEd võivad tahtmatult palgalõhet hoopis suurendada, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait.
Tööandja ei ole tihti ettevõttes valitsevast palgalõhest isegi teadlik enne, kui selle kohta esitatakse ametlik nõue, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait.
Foto: Advokaadibüroo Rask
Sooline palgalõhe on Eestis 13,1% ning iga vastutustundlik tööandja saab teadliku palga- ja personalipoliitika abil seda vähendada.
Täna tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See tähendab, et naistel tuleb tänavu töötada meestega võrdse palga teenimiseks 33 päeva rohkem. Palgalõhe on Eestis aastatega vähenenud, aga on ikka Euroopa suurim. Ka paistame Euroopas negatiivselt silma selle poolest, et majanduslik võim on meeste käes.
Toidutööstusfirmas Orkla järgitakse mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtteid nii värvates, töötajate vajadusi katvat hüvede paketti luues kui ka järjekordset heategevusobjekti valides. Kõigil nendel tegevustel on ka oma mõõdikud ja analüüs.
Baltikumi suurim metalluste tootja Tammer lõi aasta alguses roheklubi, et üheskoos töökeskkonda parandada ja töötajate teadlikkust tõsta. Roheklubi eestvedajad tõdevad, et üksi ei ole mõtet sellist klubi alustada ja hulluks ei tasu minna.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.