Muudatuste juhtimine ei ole enam kõrvaltegevus, vaid organisatsiooni keskne võimekus, mis määrab, kas strateegiad ja investeeringud jõuavad päriselt ka tulemusteni, kirjutab Change Partners juht Ekke Sööt.
Eestis rakendab teadlikku muudatuste portfellijuhtimist vaid 17% organisatsioonidest, tödeb Ekke Sööt.
Foto: Andres Laanem
Tuleb tuttav ette: samad võtmeisikud osalevad korraga mitmes projektis, muudatusi tehakse igapäevatöö kõrvalt, organisatsioonis levib muudatusväsimus ja peaaegu kõik algatused on korraga „kõrge prioriteediga“. Samal ajal sunnib väliskeskkond – tehnoloogia kiire areng, tehisintellekti esiletõus, tööjõuturu pinged ja ebakindel majandus – organisatsioone muutuma üha kiiremini.
Saates “Fookuses: tark tööstus” pakume kuulamiseks nelja lõiku viimasel sügis- ja kevadhooajal salvestatud saadete nendest hetkedest, kus on fookuses muudatuste juhtimine ja inimesed.
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi paradoksiga – kuigi kvalifitseeritud tööjõu vajadus kasvab, ei suudeta töötajaid hoida, kirjutab Ragn-Sellsi OSA projekti tootmisjuht Taavi Toom.
Tehisintellekti kaasa toodud nihe ei ole pelgalt tehniline, vaid eelkõige juhtimisülesanne, kirjutab konsultatsiooniettevõtte Ernst & Young Eesti partner Mart Mäe.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.