Euroopa Keskpank heidutab stablecoin’ide eest, osati ka arusaadavatel põhjustel. Kuid äkki on suurem kala peidus keskse kontrolliga rahasüsteemis eneses, kirjutab vandeadvokaat ning finantstehnoloogia ja krüptovarade õiguse ekspert Viljar Kähari.
Rahasüsteem, mis kardab konkurentsi, peaks küsima, miks see konkurents üldse tekkis, ütleb Viljar Kähari.
Foto: Erakogu
Euroopa Keskpank avaldas märtsi alguses analüüsi, mis hoiatab stablecoin’ide ehk stabiilse väärtusega krüptovarade leviku võimalike mõjude eest euroala rahasüsteemile. Sõnum on selge: kui inimesed hakkavad digitaalseid varasid laialdaselt kasutama, võivad pangahoiused väheneda, pankade laenuvõime nõrgeneda ning keskpanga rahapoliitika mõju majandusele muutuda vähem prognoositavaks. Teisisõnu, kui raha liigub pankadest väljapoole, võib keskpank kaotada osa kontrollist.
Kolm Euroopa riigi keskpanga juhti soovivad saada kontrolli Facebooki planeeritud virtuaalraha üle, et tagada, et see ei ohusta finantssüsteemi ega seda ei kasutata rahapesuks, vahendab Reuters.
Bitcoini hind sööstis kolmapäeval 8% ülespoole. Analüütikute hinnangul näitab krüptoturg märkimisväärset vastupidavust Lähis-Ida konfliktist tingitud volatiilsusele, samal ajal kui president Donald Trump surub Washingtonis läbi uut krüptoseadust.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.