Milleks meile alternatiivturg?

Üldjuhul on ettevõte, kes valib esimeseks sammuks alternatiivturu, turu omadustest teadlik. Tema valikukriteeriumid ei pruugi olla seotud esialgu kõrgete ootustega aktsia kauplemisaktiivsusele, vaid hoopis sooviga tõsta ettevõtte tuntust. Seetõttu on alternatiivturg tihti ka esimeseks sammuks põhituru suunas, suurendades ettevõtte nähtavust ja luues paremad eeldused ettevõtte edasist tegevust finantseerivate investorite leidmiseks. Kahtlemata satub ettevõte investorite laiemasse huviorbiiti kohe, kui tema majandustulemused saavutavad või ületavad ettevõttele algselt seatud ootusi.

Edu määrava asjaoluna on turu suuruse või väiksuse kõrval eelkõige oluline see, kas tegu on kasvava või kahaneva turuga. Seega näen, et kindlustunde süvenedes üldise majandusolukorra suhtes suureneb ka First Northil kaubeldavate ettevõtete arv.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete olulisust majanduses ilmestavad hästi näiteks hiljuti Rootsis tutvustatud IPOde hoogustumiseks koostatud tegevuskavas (Swedish IPO White Paper) välja toodud faktid. Nende järgi on Rootsi majanduses SMEde osatähtsus aina kasvanud: viimase kümne aasta jooksul on ca 80% uutest töökohtadest Rootsis loonud ettevõtted, kus on vähem kui 50 töötajat.

Statistikaamet Eesti kohta sarnaseid andmeid ei ole kogunud. Võttes aga arvesse, et kõigist Eesti ettevõtetest 99% kuuluvad SMEde hulka ning neis töötab 80% meie töötajaskonnast ja luuakse kokku 75% lisandväärtusest, võib eeldada, et Eesti samalaadsed näitajad Rootsi omadest kardinaalselt ei erine.

Muide, Põhjamaade First Northil aastatel 2006-2012 aastal toimunud IPOde statistikast selgub veel seegi, et alternatiivturu vahendusel raha kaasanud ettevõtete töötajate arv suurenes IPOle järgnenud aastatel keskmiselt 36,5% (võrdluseks: kõigi eraettevõtete töökohtade keskmine kasvumäär Rootsis on 1,5%). See töötab terve majanduse hüvanguks.