Ettevõtetel tuleb isikuandmete kaitsele päriselt pühenduda või ähvardab neid mainekahju, trahvid ja avalikkuse pahameeletorm, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimase paari nädala jooksul toimus Eestis vähemalt kolm tõsist andmeleket, mille käigus olid internetis vabalt kättesaadavad umbes 34 000 inimese andmed. Lekked puudutasid inimeste nimesid, meiliaadresse, telefoninumbreid, osalt ka paroole ja isikukoode. Avalikult pääses ligi e-poe charlot.ee ja Tartus linnavalitsusega koostöös rattaringlust pakkuva Bewegeni kasutajate andmetele ning sajale tuhandele Olerexi ärikliendi tehingutele. Lekked said teatavaks, sest vastavalt küberturvalisuse seadusele on olulist või digitaalset teenust pakkuvad ettevõtted kohustatud 24 tunni jooksul alates lekkest teadasaamisest sellest riigi infosüsteemide ametit (RIA) informeerima.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadmine isikuandmete ja eraelu kaitsest võiks organisatsioonis levida kui kasulik viirus, mis ei jäta kedagi puutumata, kirjutab Swedbanki andmekaitsespetsialist Merike Kaev.
British Airwaysi omanikfirmat IAGd ootab sadadesse miljonitesse küündiv trahv, sest lennufirma kodulehe kaudu varastati tuhandete klientide andmeid.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.