Ettevõtetel tuleb isikuandmete kaitsele päriselt pühenduda või ähvardab neid mainekahju, trahvid ja avalikkuse pahameeletorm, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimase paari nädala jooksul toimus Eestis vähemalt kolm tõsist andmeleket, mille käigus olid internetis vabalt kättesaadavad umbes 34 000 inimese andmed. Lekked puudutasid inimeste nimesid, meiliaadresse, telefoninumbreid, osalt ka paroole ja isikukoode. Avalikult pääses ligi e-poe charlot.ee ja Tartus linnavalitsusega koostöös rattaringlust pakkuva Bewegeni kasutajate andmetele ning sajale tuhandele Olerexi ärikliendi tehingutele. Lekked said teatavaks, sest vastavalt küberturvalisuse seadusele on olulist või digitaalset teenust pakkuvad ettevõtted kohustatud 24 tunni jooksul alates lekkest teadasaamisest sellest riigi infosüsteemide ametit (RIA) informeerima.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadmine isikuandmete ja eraelu kaitsest võiks organisatsioonis levida kui kasulik viirus, mis ei jäta kedagi puutumata, kirjutab Swedbanki andmekaitsespetsialist Merike Kaev.
British Airwaysi omanikfirmat IAGd ootab sadadesse miljonitesse küündiv trahv, sest lennufirma kodulehe kaudu varastati tuhandete klientide andmeid.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.