Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vilepuhuja pole reetur, vaid kaitseingel
Ettevõtete ja organisatsioonide juhid peaksid soosima konfidentsiaalsete ja anonüümsete vihjeliinide loomist, mis pakuks vilepuhujale kaitset, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kuna demokraaltikus väikeriigis on korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise ohud suuremad kui suures riigis, oleks just Eesti jaoks oluline tagada seaduse kaitse vilepuhujatele, kirjutab inimõiguste keskuse juht Kari Käsper.
Ajaleht Postimees kirjutas sel nädalal, et Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Nurkse avaliku halduse instituut skeemitas Euroopa Liidu projektiraha teadlastele palkadeks, võltsides selleks ajatabeleid ja töötunde. Eesti Teaduskoja liikme, füüsik Andi Hektori sõnul lükkab inimesed nii-öelda halli tsooni kõrghariduse ja teaduse stagneerunud rahastamine. Kui uurimine kinnitab ajakirjanduses avaldatut, oleks loogiline käik muudatused TTÜ juhtimises.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.