Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektri hind Eestis on suure meretuulepargi rajamiseks liiga kõrge ja kõikuv
"Kui te tahaksite ise meretuuleparke arendada, siis teil napib praegu igal juhul vajalikku kogemust," ütleb maailma suurima tuuleenergia arendaja Ørstedi Mandri-Euroopa turgude ja kaubanduse juht Peter Obling.
Ørstedi Mandri-Euroopa turgude ja kaubanduse juht Peter Obling tunnistab, et Liivi lahe projekt Eesti ja Lätiga on ettevõttele vajalik ärivõit, kuid see pole neil kaugeltki lähiaja suurim plaan.
Foto: Liis Treimann
Oleme koos Oblingiga Taanis Gedseri asula lähedal Nystedi meretuulepargis, mille tunneks ära ka filmifanaatiku asjatundlik silm. Nystedi tuulepark oli nimelt näha eestlastelegi väga tuttavas filmis "Tenet", kuid mitte see asjaolu pole Äripäeva reisi eesmärk. Ørsted lõi sel aastal Eesti Energiaga käed, et rajada Liivi lahte Eesti suurim meretuulepark, mis on siin nähtavast mitu korda võimsam ja kõrgem.
Teletornist kõrgemate tuulikutega megaarendused merel, mis toodaksid mitmekordselt rohkem elektrit kui Eesti tarbib, pole salvräti nurgale kritseldatud ulmelised ideed, vaid reaalsed projektid. Kõiki neid gigavatte hoiab praegu aga kinni üks paberipakk, õigemini selle puudumine.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.