Andres Bergmann & Tarmo Ruben

Saksa krediidiasutuste seaduses püsib kõigile uuendustele vaatamata muutumatuna säte, mis keelustab pangandustegevuse viljelemise n-ö ühemeheettevõtte vormis. Miks, on selge igaühele, kes majandusest vähegi aru saab. Kindlasti ka Andres Bergmannile, kes tuli ERA Panka tegema sealtsamast Saksamaalt. Kahjuks sai uuest pangast puhtalt ühe mehe pank.

Tõsi, formaalselt ei patustanud Bergmann ei tollal Eestis kehtinud õigusaktide ega ka 1995. aastal jõustunud krediidiasutuste seaduse vastu. ERA Pank oli justkui mitme omaniku jagu, sest lisaks Bergmannile oli panga aktsionäriks nii mõnigi äriühing. Ainult et kõigi nende ainuomanik oli Bergmann.

Nii tuligi ASi ERA Pank kurikuulsaks tehtud 28. augusti 1998 aktsionäride üldkoosoleku protokoll nr 6a kirja panna tavakohases sõnastuses, mille järgi «koosolekust võtsid osa kõik ASi ERA Pank aktsionärid... Lisaks aktsionäridele viibis koosolekul ASi ERA Pank nõukogu esimees Andres Bergmann ...». Taolised üldkoosolekud, mida juhatas Bergmann ning mis koosnesid aktsionär Bergmannist ja aktsionäride esindajast Bergmannist, võinuks vahest jääda üksnes Eesti panganduse lapsepõlve irooniliseks meenutuseks, kui ühe taolise aktsionäride üldkoosolekuks nimetatud monoloogiga poleks loodud nn Bergmann-Rubeni juhtumit.