Tarbijate majanduslik olukord lähitulevikus paraneb

Vaadates, kuidas mõjutab tarbijate majanduslik olukord tarbimisturgu, selgus, et üldine tarbimisaktiivsus ei tohiks järgneva poole aasta jooksul siiski oluliselt suureneda ning tarbimise kasv peaks olema mõõdukas. Samas on ilmne, et jõukamate mõju tarbimisturule on suurem kui madalamate oma. Isegi kui viimastes tegelik olukord paraneb, on selle rahaline efekt tagasihoidlik (reaalkasvud väikesed) ja mõju kogu tarbimisturule väiksem (suur osa kanaliseerub esmavajaduste rahuldamiseks, samas kui kõrgemate sissetulekurühmade juures on muutused reeglina suuremad ning kanaliseeruvad muudele tarbimissuundadele). Seetõttu rakendas Ariko Marketing tõepärasema tarbimisprognoosi saamiseks paranduskoefitsiente 1,1-st (vaesed) 1,5-ni (jõukad).

Vastavalt saadud tarbijate majandusliku olukorra kaalutud prospektiivne indeks on seega +16 punkti (ühikule pole veel nime antud). Seega peaks tarbijaturg eelseisva poole aasta jooksul mõõdukalt kasvama ja selle kiirenemist silmapiiril pole.

Tarbimissuundade muutuse prognoosist selgub selgelt sesoonsed tarbimismuutused. Tarbimine suureneb sellistel sesoonsetel suundadel, nagu aiandus, kodundus ja hobid, reisimine ning remont ja ehitustööd. Sama loogiliselt vähenevad kulutused kommunaalteenustele.

Samas on huvitav ja märkimisväärne järsk kulutuste suurenemine lastele (laagrid, rattad, rulad jms.) ning mõnevõrra üllatavalt tervishoiule, haridusele ja enesetäiendamisele.

Kulutuste vähenemise suundadest väärivad veel märkimist mitmed meelelahutussuunad, kultuuritarbimissuunad, side ning suuremad kodukaubad.

Madalamad sissetulekurühmad prognoosivad tarbimise (kulutuste) kasvu eeskätt tervishoius, aianduses-kodunduses-hobides ning remondis-ehituses. Kõigis ülejäänud suundades on nende rühmade tarbimise prognoos kas vähenev või väikese kasvuga.

Kõrgemates sissetulekurühmades prognoositakse tarbimise kasvu eeskätt laste tarvis, aga ka toidule (grillipeod, piknikud?), reisimisele (eriti jõukad) ning finantsteenustele ja kohustustele (laenubuumi järelmid). Tarbimise vähenemine neis rühmades puudutab eelkõige loteriisid-hasartmänge-mälumänge, lõbustusasutusi ning kultuuriga seonduvat (teater, kino, kontserdid, näitused, kirjandus, ajakirjandus muusika-ja videosalvestused).

Keskmises ja suurimas sissetulekurühmas prognoositakse peamist tarbimise kasvu lastele, tervishoiule ja toidule, tarbimise vähenemist aga suurtele kodusisustuskaupadele ning lõbustusasutustele.