Humanitaarõpingud turgutavad emotsioone

Kindlasti on meil erinevad mõttemaailmad võrreldes selles valdkonnas eluaeg tegutsenud inimestega. Aga see teine maailm on minu jaoks huvitav ja põnev. Minu huvi on rohkem ikka hobi tasandil ja nii hästi kui ma tahaksin ei oska põhitööga seda veel ühildada. Seda protsessi kõrvalt vaadata, kus ise sees oled, on ikka päris raske. Kultuuriteooria puhul jääb eneseabi mõiste järjest väiksemaks.

Arvan, et ettevõtte juht ei saa elada relatiivsete väärtuste maailmas, tema väärtused peavad olema väga ühesed ja paigas, must-valgelt määratud, stiilis tehke nii nagu mina ja kõik võidavad. Muidugi on selles väites juba loogiline ebakõla.

Suhtlemise puhul, kus mingeid projekte on vaja käivitada, hakkad rohkem mõtlema, enne kui midagi teed, ka reaktiivset käitumist on vähem. Arvan, et viis aastat tagasi oli kõik palju selgem, aga mida rohkem hakkad mõtlema, seda vähem saad ühte ja kindlat väita.

Kindlasti pole ma võimeline retsepte välja ütlema. Projekti seisukohalt toimib ülekantud tähenduses ikka see mõte, et teed tule alla ja edasi läheb lõke ise põlema, aparaat hakkab ise tööle. Motiveerimine peaks terve organisatsiooni tasandil töötama, ka peaks asjadest ühine nägemus olema. Sul tuleb kogu aeg kaasa liikuda, tuleb ise kogu aeg areneda.

Nädala sees ma väga teoreetiliste küsimustega ei tegele, selleks on nädalavahetus. Minu jaoks on näiteks ?Tõe ja Õiguse? IV osa nädala sees ebasoovitava kirjanduse hulka kuuluv.

Kuidas masse mõjutada, kõlaks motiivina väga uhkelt, aga vähemalt soovin ma aru saada, miks massid niimoodi käituvad, ja sealt omi järeldusi teha ning siis üritada ka protsesse mõjutada. Mida rohkem ümberringi vaadata, seda rohkem saad aru enda piiratusest,? kinnitab Meelis Kreegi lõpetuseks.