• OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 2251,17%64 823,55
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,62
  • OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 2251,17%64 823,55
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,62
Dinosauruste väljasuremise üheks tõenäoliseks süüdlaseks peetakse 65 miljoni aasta tagust meteoriidiplahvatust. Mis juhtuks aga Eestis, kui kilomeetrise läbimõõduga asteroid kukuks otse Tallinna kesklinna?
Õnneks on selle tõenäosus üliväike. Selliseid asteroide kukub Maale umbes kord miljoni aasta jooksul.
Aga viie kuni kümne meetri suurused taevakehad tabavad Maad keskmiselt korra aastas. Nende plahvatamisel tekkinud energiahulk on võrreldav Hiroshimale heidetud tuumapommi plahvatuses vabanenud energiaga (võrdne umbes 15 000 tonni trotüüli plahvatusjõuga), kuid Maale ja selle elustikule tervikuna ei avalda need sündmused mingit mõju.
50-meetrise läbimõõduga objektid tabavad Maad keskmiselt kord tuhande aasta jooksul. 1908. aasta Tunguusi meteoriidiplahvatus kuulub sellesse kategooriasse. Kilomeetrise diameetriga asteroidid tabavad aga Maad keskmiselt kord miljoni aasta jooksul.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele