Bronštein: transiidi taastumist on naiivne loota

Suur osa elust transiidiküsimustega tegelenud teaduste akadeemia akadeemik põhjendas Eesti- Venemaa vahelisi suhete halvenemist eelkõige Eestipoolse vaenuliku retoorikaga Venemaa suhtes. „ Millegipärast tundub meile, et kompromiss tähendab oma näost loobumist. Tegelikult tähendab kompromiss kahe osapoole huvide silmaspidamist ja täitmist. Millegipärast on Leedu ja Poola loobunud Venemaaga vägikaikaveost, kuid meie oleme ikka tšempionite moodi esirinnas,“ kritiseeris teadur, lisades, et täna on vaevalt tõenäoline, et transiit Eesti ja Venemaa vahel taastuks, kuigi selleks potentsiaali on.

„Enne mulluseid aprillisündmusi kohtusin ma peaminister Andrus Ansipiga ning soovitasin tal tõsiselt järele mõelda, mida ta teeb. Ütlesin talle, et igale tõusule järgneb langus. Juhtides tema tähelepanu sellele, et meie majandus on ülikiirelt tõusnud, millele võib järgneda sama järsk langus. Ansip aga mind kuulda ei võtnud, vaid jahtis Mart Laari hääli, mille tulemusena oleme me täna silmitsi järsu majanduskasvu langusega,“ rääkis akadeemik.

Akadeemik ei välistanud transiidilanguse peatumist, sõnades, et kõik selleks on meil olemas. Siinkohal kiitis mees Eesti suurepärase infrastruktuuriga sadamaid, erilist tähelepanu pälvis Sillamäe sadam ja tema juht Tiit Vähi, kes akadeemiku sõnul omal ajal sõlmis Venemaaga väga kasulikud transiidilepingud.