Kommentaar: riigihangete seadus kui labürint

Ekspertgrupi poolt on välja toodud juba väga palju probleeme, mis lahendust vajavad ning tehtud ka ettepanekuid, kuidas neid lahendada. Üks kirgi küttev teema on kindlasti hankes osalejate maksuvõlad – kas, millal ja kes peaks neid kontrollima. Ühelt poolt on see makse tasuvate ettevõtjate mure ning teiselt poolt ka riigi ja hankija huvi, et isikul, kellelt töid või teenuseid tellitakse, poleks probleeme maksude maksmisega.

On olnud väga erinevaid arvamusi. Näiteks – võib-olla peaks hakkama maksude tasumist kontrollima ainult nendel isikutel, kelle pakkumus on edukaks osutunud või loobuma alltöövõtjate maksude tasumise kontrollimisest. Minu arvamus on pigem see, et sellest päris loobuda siiski ei saa. Tõsi – tänane seaduse on probleemne selles suhtes, et kui pakkumuses märgitud ühel alltöövõtjal tekib menetluse käigus maksevõlgnevus ja seesama alltöövõtja on näiteks nimetatud veel mitmes teiseski pakkumuses, siis tänase praktika kohaselt kõrvaldatakse hankemenetlusest kõik pakkujad, kes antud alltöövõtjat on nimetanud ilma, et neile antaks üldse võimalust seda olukorda parandada.

See jätab omakorda ka hankijale sisuliselt väga kitsad valikud. Võib juhtuda, et see alltöövõtja omab näiteks mingit väga spetsiifilist seadet ja kohalikul turul on sama seade vaid veel ühel ettevõtjal.

Hankelt väljakukkumise teema on väga tõsine. Ka Maanteeametil on selliseid asju ette tulnud, kus on hankelt kõrvaldatud isikuid, kelle pakkumuses on olnud maksuvõlgadega allhankija ja seetõttu on mõni hankemenetlus lausa luhta ning väärtuslik aeg kaduma läinud.

Seda saab ja tuleb korrigeerida selles suunas, et pakkujale antakse võimalus mingi kindla ajaperioodi jooksul maksuvõlaga alltöövõtja väljavahetamiseks ja nimetada uus alltöövõtja.

Kui mõned korrektuurid seadusesse sisse viia, arvan ma, et probleem, kus hankemenetlusest kukutakse välja vaid selle tõttu, et kellelgi on kolm päeva mõni maks maksmata, leiab lahenduse. Pikemaajalised võlgnikud on juba omaette teema. Riik ei saa ju töid tellida isiku käest, kes ei käitu tema suhtes lugupidavalt. Olgu siinkohal toodud illustreeriv näide kahe töövõtja dialoogist, mis on muidugi fiktsioon – meil on leping, mille järgi ma pidin juba eile sulle maksma, kuid ma jätan ka täna sulle maksmata ja olen võlgu edasi, aga teeme veel teise, uue, lepingu ja sina maksad mulle. Ma ei ole ühtegi ettevõtjad kohanud, kes sellise naljaga nõus oleks. Miks peaks siis riik olema?

Kõiki neid probleeme on võimalik parandada, ei ole ju eesmärgiks see, et ettevõtlus kaoks ja koonduks üksikute suuremate ettevõtete kätte.

Alltöövõtja maksuvõla tõttu hankelt kõrvaldamisega kaasneb veel üks mure. Seadus ütleb täna, et pakkumuse tagatise peab hankija sellisel juhul endale jätma – hankija jätab endale kas raha, mis on deponeeritud või realiseerib selle tagatise, mis on garantii vormis antud. Kuna pakkuja ei saa alltöövõtja maksudistsipliiniga midagi ette võtta, tundub see ebamõistlik. Miks peab peatöövõtja saama topelt karistuse - ta jääb niigi ilma lepingust ja siis võetakse veel raha ka ära? Ettevõtja saab karistada mitu korda ja ilma asjata ehk mitte oma süü läbi. Kui seadus lubaks alltöövõtja mingi kindla aja jooksul välja vahetada, ei kaotaks pakkuja tagatist ega võimalust hankel konkureerida.