Maksuamet soovib selgemaid reegleid

Siiski pole dividendide ja töötasu eristamist maksuameti juhtide sõnul kirvereegliga võimalik määrata. Seda, kas dividendidena võetakse välja töötasu, hinnatakse juhtumipõhiselt, võttes arvesse ettevõtte ja sektori üldist palgataset, dividendisaaja reaalset töökoormust ja teisi tegureid.

“Näiteks kui dividende võttev ettevõtte juht saab 3000 krooni palka, koristaja 5000 krooni ja müügimees 25 000, siis meil on õigus pärast ettevõtja põhjendusi otsustada, millega on tegemist,” ütleb Egon Veermäe.

Kuigi selline juhtum on üsna selgete riskiteguritega, ei pruugi tegemist olla sooviga sotsiaalmaksu mitte maksta, kui juhi põhjendus tema palgatasemele on vettpidav. Näiteks ta on juhatuses osalise koormusega ja tema roll ettevõttes on passiivse loomuga.

Samuti lisab Veermäe, et iseenesest ei tähenda suured dividendid kindlasti seda, et midagi halvasti oleks.

Maksuameti juhid nendivad, et nende huvi on eelkõige selgitustööd teha, pealegi pole juhend ringkonnakohtu otsuse valguses tagasiulatuv. “Me ei jõua ealeski kõiki ettevõtteid kontrollida, meie prioriteet on endiselt suured pettused,” ütlevad Veermäe ja Jegorov. Küll on maksuametil võimalus määrata nende isikute ring, kes on riskigrupis. Maksuamet advokaatide dividendide ja palga suhet eraldi analüüsinud pole.

Advokatuuri esimees Aivar Pilv sõnab, et ilmselt kujuneb kohtulahendite valguses lähiaastatel välja kindel praktika, mida hakatakse maksuhalduri poolt teadvustama ja selle üle ka järelevalvet tegema. “Kui maksuamet annab juhised, siis tuleb kõikidel ettevõtetel, sh advokaadibüroodel, nendega arvestada,” ütleb Pilv.