Eesti gaasiprojektid euroraha jaoks toored

Asekantsler pidas positiivseks, et meil on vähemalt midagigi tehtud, samas kui naabritel on taolised projektid alles arutamise staadiumis. "Tuleb mõista, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome jaoks ehitatakse ainult üks terminal, ning kes saab projekti enne valmis, kes pakub paremaid tingimusi, see saabki euroraha. Eesti on selles mõttes naabritest ees," ütles Kisel. Tema sõnul on Eestil eeliseid - arenenud infrastruktuur, võimalus vedada gaasitoru Eesti ja Soome vahele ning head sadamad.

Eesti firmad jäävad oma plaanidest rääkides kidakeelseteks. LNG Estonia juhatuse esimees Heiki Kranich ütles, et konkreetsetest plaanidest on veel liiga vara rääkida. "Projektid on töös, tehtud on hulk uuringuid, käivad läbirääkimised Balti Gaasiga, et ei oleks asjatut konkurentsi," loetles Kranich.

Tema sõnul ei ole terminalide ehitus ainult äriprojekt, see on ka poliitiline projekt energeetilise turvalisuse tarvis.

Eesti Gaasi juhatuse liige Sergei Zagrebailov suhtub nendesse projektidesse skeptiliselt. Tema sõnul ei ole veel vastust peamisele küsimusele - kellele seda gaasi müüma hakatakse. Kui vaadata Euroopasse tekkinud terminale, siis nende ehitamise loogika on selge - loodusgaasi müüjatele oli vaja varuvõimsusi, mis kataksid gaasi tarbimist tipphooajal. Eestis, nagu ka naaberriikides, gaasiga probleeme ei ole. Räägitakse, et terminalid aitavad vähendada sõltuvust Vene gaasist ning maandavad sellega poliitilisi riske, Eestis moodustab gaas aga kõigest 12-14% energiakandjate tarbimismahust. Isegi sellistel suurtel tarbijatel nagu Iru soojuselektrijaam on võimalus kasutada alternatiivseid kütuseliike.

Zagrebailovi sõnul peab igal projektil olema mõistlik seletus, et seda rahastaks nii erainvestorid kui ka Euroopa Liit.