• OMX Baltic0,59%322,31
  • OMX Riga−0,76%968,03
  • OMX Tallinn0,71%2 264,3
  • OMX Vilnius0,12%1 512,64
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,2%10 711,57
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,28
  • OMX Baltic0,59%322,31
  • OMX Riga−0,76%968,03
  • OMX Tallinn0,71%2 264,3
  • OMX Vilnius0,12%1 512,64
  • S&P 5000,28%7 712,57
  • DOW 301,02%52 495,88
  • Nasdaq −0,02%26 424,82
  • FTSE 100−0,2%10 711,57
  • Nikkei 2250,85%64 621,24
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,28
Joakim Helenius juhib tähelepanu sellele, et majandusteadlane Paul Krugman võrdles väikest Eesti majandust suurriikide omadega, mille vastu ei tohiks eksida isegi tudengid.
Helenius ütles Äripäevale, et Krugmanil peaks öeldu pärast häbi olema. Viimasel ajal kohalikus meedias käiv debatt selle üle, kui olulised on Eesti saavutused 2008.-2009. aasta kriisist taastumisel, on kaotamas oma mõtet, selgitas ta. Opositsiooni suunatuna on arutlus muutumas vaidluseks selle üle, kui vajalik oli läbi viia eriti valusaks osutunud eelarvekärpeid. Vaikimisi küsime, kas poleks olnud lihtsam riigi laenudega sisetarbimist alal hoida ja kulutada raha infrastruktuurile või muudele valitsuse kuluvormidele. Kui Nobeli preemia laureaat nii väidab, kuidas saab see vale olla?
Paul Krugman on uuskeinsist, selgitas Helenius, ja usub makroökonoomilisse nõudluse juhtimisse. Krugmani teooriad baseeruvad majanduslikele otsustele sellistes majandusruumides nagu Ameerika Ühendriigid või Euroopa Liit. Ta saab seetõttu kergesti näidata, kuidas valitsuse poolne nõudluse juhtimine aitas USAd või Euroopa Liitu tagasi langemast ning pankade veetud erasektori nõudlust kokku tõmbumast.
Krugmanil on täiesti vale ettekujutus sellest, et nii väike ja avatud majandus nagu Eesti, on võimeline rakendama suurtele majandustele jõukohaseid lahendusi. Kui valitsus oleks 2008.-2009. aasta kriisi ajal elavdanud majandust välislaenudega, oleks see läinud nii otseselt kui ka kaudselt imporditavatesse hüvedesse. Palgad ei oleks langenud ja see halvendanuks Eesti konkurentsivõimet eksporditurgudel. Eesti oleks jätkanud kannatamist suure eelarvedefitsiidi käes ning leidnud ennast peagi olukorrast, kus defitsiidi finantseerijad, rahvusvahelised laenuandjad, oleksid kaotanud Eestisse usu. Eesti oleks võinud väga lihtsalt lõpetada sealsamas, kus on Kreeka täna, rõhutas Helenius.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele