Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes pääsesid uurimisest?
Täna teatab riigiprokuratuur, kas alustab võimaliku suurima riigivara varguse ehk VEB Fondi juures toimunu uurimist. Fondiga on seotud mitmed tuntud näod, eesotsas eurovolinik Siim Kallasega.
VEB Fond oli riiklik organisatsioon, mis moodustati 1993. aastal eesmärgiga koondada Vene Välismajanduspanga vastu esitatud nõuded umbes 1,1 miljardi krooni väärtuses.
Fondi asutajaks ja haldajaks oli Eesti Pank ja vara omanik Eesti riik. Seega olid võtmetegelased fondi juures Eesti Panga endised presidendid Siim Kallas ja Vahur Kraft. Samuti on fondi nõukogusse kuulunud endised rahandusministrid Andres Lipstok ja Mart Opmann.
Aastaid saladuseloori all hoitud teema tuli taas päevavalgele maikuus, kui VEB Fondi likvideerija Rein Järvelill saatis riigikohtule kirja, kus seisab must valgel: a) VEB fondist on kadunud üle poole miljardi krooni; b) 108 miljonit haihtus ühegi alusdokumendita; c) Eesti Pank esitas tõenäoliselt Moskvast külmutatud varade kättesaamiseks valeandmeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teisisõnu võis pank võltsida dokumente: Eesti pank suurendas TSL Internationali real Venemaa ettevõtte nõuet 453 miljoni kroonini, mis andis võimaluse hiljem sertifikaatide loovutamise tehingute kaudu realiseerida ligi 420 miljoni krooni ulatuses nõueteks. Nõude tegelik suurus oli 36,6 miljonit krooni.
TSL Internationalile kantud raha on tänaseks leidnud tundmatu(d) omanikud(d). Ehkki kinnitust sellele leitud pole, arvatakse raha saajateks olevat siinsed tol ajal hästi informeeritud poliitikud.