Juristide liit taunib 1000euroste arvete eelnõu vastuvõtmist

Eelnõu kohaselt peaksid konfidentsiaalsuskohustusega seotud isikud (advokaadid, notarid, patendivolinikud, täiturid, audiitorid jt) kajastama käibedeklaratsioonis andmeid, mille avaldamise keeld tuleneb neile eriseadustest. Käibedeklaratsioonides arvete ja tehingupartnerite kajastamisel moodustub maksu- ja tolliametis andmebaas, mis sisaldab konfidentsiaalseid ja eraelulisi andmeid, seisab liidu teates.

Eelnõu menetlemisel ei ole juristide liidu kinnitusel järgitud valitsuse poolt 29. detsembril 2011 kinnitatud hea kaasamise tava: avalikku konsultatsiooni pole läbi viidud ning huvirühmasid ei ole teavitatud.

Samuti ei vasta eelnõu ega selle seletuskiri hea õigusloome tava ja normitehnika eeskirja nõuetele. Eelnõu rakendusaktid eelnõu esitamise ajal puudusid. Eelnõule ei ole lisatud mõjude analüüsi. Nimetatud puuduste tõttu ei ole võimalik hinnata eelnõu võimalikke mõjusid ja kontrollida, kas kavandatav meede on proportsionaalne ja kooskõlas põhiseadusega.

Rahandusministeeriumi poolt tänavu 20. novembril esitatud muudatusettepanekud ja eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs pole juristide liidu teatel eelviidatud vastuolu käsitlenud.

Maksu- ja tolliameti veebis avaldatud käibedeklaratsiooni vormi täitmise juhend ei kõrvalda vastuolu, kuna käibemaksuseaduse muudatuse jõustumisel oleks konfidentsiaalsuskohustusega seotud isikud ikkagi kohustatud kajastama käibedeklaratsioonis teenuste eest väljastatud arved.

Õiguslikku vastuolu ei kõrvaldaks ka juhendis sisalduva erandi, et advokaadid jt ei kajasta käibedeklaratsiooni lisal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti-ja kutsetegevusega, lisamine seadusesse. Seda põhjusel, et advokatuuriseaduse kohaselt peab advokaat lisaks õigusteenust osutades teatavaks saanud andmetele saladuses hoidma ka tema poole pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust.

Samaväärselt käsitlevad kliendisaladuse hoidmist patendivoliniku seadus, notariaadiseadus, audiitortegevuse seadus ja kohtutäituri seadus. Ametisalduse hoidmine on õigusriigile omane hüve ning sellest kergekäeliselt kõrvalekaldumine pole põhjenadatud, teatas juristide liit.

Liit kutsub üles riigikogu seaduse menetlemisel kaaluma põhjalikult kõiki riske ja mitte ohverdama põhiseaduslikke väärtusi lühiajalistele fiskaalpoliitilistele eesmärkidele.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekib liidu teatel seaduste kollisioon, mida seadusandja ei tohi endale lubada. "Eelarvemenetluses hea õigusloome tava eiramine on kujunemas traditsiooniks. Seadusloome elementaarseid reegled rikkudes taganeb parlament iseenda otsusest õiguspoliitika arengusuundatest ning kahjustab jõupingutusi, mis on tehtud hea õigusloome elluviimiseks," teatas juristide liit.