Eesti iga tühja asja pärast abi ei küsi

Loodan, et leiavad meie argumendid mõistmist. Tegemist ei ole ju väga uue probleemiga. Seda kütuse kvaliteedi direktiivi rakendusakti on välja töötatud juba 2011. aastast saati, aga see on olnud siiani pelgalt keskkonnakeskne ja vedelkütuste keskkonnamõjude keskne. See ei ole vaadanud keskkonda laiemalt ega tööhõive, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse küsimusi ning paljusid muid aspekte. Ma loodan, et see kohtumine oli kasulik ja ka neile aspektidele pööratakse tähelepanu, millele me tähelepanu juhtisime.

Eilne Ülemkogu oli Eestile samuti väga kasulik, sest seal leidsid kohalikud kütused eraldi tähelepanu. Sel ajal kui Ameerikas gaasi hind järjest alaneb ja Euroopas tuleb maksta neli korda kõrgemat hinda, mõtlevad väga paljud Euroopa tootjad ja poliitikud Euroopa kohalikele kütustele. Need Euroopa kohalikud kütused, sealhulgas meie põlevkivi, said eile väga positiivse äramärkimise Ülemkogul.

Millal võiks asjas mingi selgus tulla, kas need kohtumised ja selgitustööd on tulemust andnud?

Meil oli täna tegelikult kaks küsimust päevakorral. Üks oli seotud LNG regionaalse terminali asukohaga. Selles küsimuses Euroopa Komisjonilt loodetu sai täielikult teoks – Euroopa Komisjon võtab endale erapooletu vahendaja rolli. Teatavasti Eesti, Läti, Leedu ja ka Soome leppisid kokku, et aktsepteerivad Euroopa Komisjoni otsust LNG regionaalse terminali asukoha suhtes. Euroopa Komisjon tellis analüüsi Boozilt ja Boozi raporti järgi võiks parim asukoht olla kas Inkoos, Muugal või Paldiskis. Aga Boozi raport ei nimetanud ühte konkreetset asukohta.

Eesti ja Soome ei suuda aga omavahel kokku leppida. Nüüd valmistume mõlemal pool Soome lahte ette väitluseks, kogume argumente, mis kinnitavad, et meie asukoht on parim. Aga aeg läheb väga kiiresti ja võib minna sinnamaani, et rahastamiseks see tähtaeg, mis on seatud, saab läbi. Kui juuni lõpus ei ole meil ühist asukohta nimetada, tekib uus võimalus alles aastal 2016. Aga siis võib juhtuda, et raha selle projekti rahastamiseks ei ole enam järel, et see on teistele projektidele ära kulunud.

Oleme väga suure ajalise surve all ja väga huvitatud lahenduse leidmisest. Aga praegu on juba puht poliitiliselt Eesti poolel raske nõustuda sellega, et Soome argumendid võivad olla kaalukamad. Ja soomlastel on raske nõustuda, et Eesti argumendid võivad olla kaalukamad. Seepärast olemegi kokku leppinud soomlastega, et pöördume Euroopa Komisjoni poole, et nemad annaksid erapooletu hinnangu tuginedes ekspertanalüüsile ja argumentidele, milline asukoht on LNG-terminali jaoks parim.

Kas komisjon tellib uue analüüsi, kas otsusega jõutakse valmis juuni lõpuks?

Me peame komisjonile kõigepealt esitama informatsiooni, mis meil võimalike terminalide asukohtade kohta praegu on olemas. Nii majanduslikud tasuvused, keskkonnamõjude hinnangud ja nii edasi. Selle põhjal komisjon kõrvutab erinevaid projekte, mida praeguseks on kolm ja annab oma eelistuse. Komisjon teab, et me oleme ajalise surve all. Praegu nii edasi minnes nagu seni on mindud, et pooled aina relvastuvad ja relvastuvad, aga kokkuleppele ei läheneta, nii võib juhtuda, et kumbki pool ei saa midagi – ei LNG-terminali ega ka Baltic Connectorit, mis ühendaks Eesti ja Soome gaasivõrgud. Kui üks asukoht välja selgitatakse, siis on selge, et ühte riiki tuleb terminal ja teine saab vähemalt Baltic Connectori toru otsa. Ehk siis ühenduse teiste turgudega. Ja see on igal juhul parem kui mitte midagi saada.