Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaupmehed: seadusemuudatus ei hoia ära petuskeeme
Sarnaselt teiste ettevõtlusorganisatsioonidega leidis ka Eesti Kaupmeeste Liit eesotsas tegevdirektor Marika Merilaiga, et käibemaksuseaduse muutmise eelnõu muudatused on marginaalsed.
Ta tõi välja, et eelnõu meetmed ei ole endiselt proportsionaalsed sellega saavutatava eesmärgi osas – seda just kaubanduse vallas.
"Jaekaubandusettevõtete jaekäive ületas näiteks 2013. aastal 4,5 miljardi euro piiri, hulgikaubanduses vastavalt 10 miljardit eurot ja sooritatud ostutehingute arv ulatub kümnetesse miljonitesse aastas," sõnas Merilai.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nn 1000euroste arvete seadus kehtestab muu hulgas käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid. Merilai märkis, et nii jae- kui ka hulgikaubanduses on selliste tehingute arv väga suur. Ta tõi esile, et kuigi tuhande euro piiri ei muudetud, antakse nüüd võimalus esitada lisa kõigi arvete kohta, sõltumata piirmäärast.
Merilai hinnangul toob kaupmeestele leevendust see, et seaduse rakendumise tähtaeg lükkub edasi ja kuni 2015. aasta 31. detsembrini on lubatud tehinguid deklareerida tehingupartneri põhiselt, mitte arvete lõikes.
Kaupmeeste liit juhtis varem tähelepanu, et jaekaubanduses ei ole sageli võimalik kliente tuvastada, kui nende andmeid ei ole andmebaasis. Isikustamata müügist ei ole tema sõnul ka uude eelnõusse midagi lisatud, kuid seletuskirjas on olemas vastav täpsustus, mida tuleks liidu arvates veelgi täiendada.
"Kaupmeeste Liit ei ole vastu abinõudele, mis aitavad parandada maksude laekumist ja maksupettuste vältimist, kuid see ei tohiks toimuda kiirustades ja halduskoormuse kasvu arvel, vaid seda saaks teha etapiti," nentis Merilai.