Arumäe: palgatõus vähendas töökohti

Kuna inflatsioon on langenud nullilähedaseks, kasvas reaalpalk kiireimas tempos pärast kriisi, tervelt 7,1%. See on juba selles suurusjärgus nagu majanduse stabiilselt kiire kasvu aegadel. Praegu on aga majanduses paraku ebastabiilne majanduslanguse periood, mistõttu keskmise palga kasv peaks ikkagi mõne kvartali pärast veidi väiksemaks vajuma.

Tarbijate ostujõud paranes seega küll päris märgatavalt. Samas, selleks, et palku jätkuvalt kiirelt tõsta, vähenes samal ajal osas sektorites tööhõive. Nii et sellest palgatõusust sai osa vähem inimesi kui varem. Sisetarbimisele on see mõju samuti kahetine – pärituul palkade poolelt ja vastutuul hõive poolelt. Seetõttu kasvaski sisetarbimine esimeses kvartalis umbes samas tempos kui varem. Järgmistes kvartalites jääb sisetarbimisele pärituult veidi vähemaks ja vastutuul tugevneb veidi. Kokkuvõttes eratarbimise kasv oodatavalt aeglustub, kuigi vähesel määral.Keskmine palk kasvas I kvartalis 7,3 protsenti, mis on vaid veidi aeglasem kui eelmises kvartalis (7,6 protsenti). Jätkuvalt kiire palgakasv oli ootuspärane: numbriliselt oli meie ootus esimeseks kvartaliks 6 protsenti.

Riigi rahandusele tähendab see jätkuvalt head maksulaekumist, seni kuni palgad kasvavad ja tarbimine suureneb.

Kiire palgakasv võib küll kahjustada osa madalama lisandväärtusega sektorite konkurentsivõimet, kuid üldises plaanis on teatav korrigeerumine konkurentsivõime taastamiseks alanud. Ekspordihinnad on jätkuvalt languses. Ekspordi konkurentsivõimet parandatakse praegu pigem hõive vähendamise ja efektiivsuse suurendamise kaudu.