Norra miljardär pageb maksupopulismi eest Rootsi

Rootsis kaotati varamaks 2007. aastal, Norras on see alles.

Miljardäri sõnul pole tal midagi maksude maksmise vastu, kuid Norras on varamaksust saanud pidur ettevõtluse arendamisele. Üsna sageli juhtub, et ettevõtjal tuleb varamaksu tasumiseks võtta dividende, selle asemel, et kasum ettevõttesse tagasi investeerida ja töökohti luua. Ja ka dividendilt tuleb maks maksta.

Norra poliitikutele on varamaks oluline, et näidata, kuidas nad riigi heaoluühiskonna eest hoolitsevad, uriseb miljardär. Viimase 20 aastaga väga rikkaks läinud riik on tema sõnul valel kursil. Selle asemel, et riigi sotsiaalsetele probleemidele püsivaid lahendusi leida, kasutatakse hoolimise demonstreerimiseks n-ö võtan rikastelt ja jagan vaestele mudelit. Et see ettevõtlust pärsib, sellele vilistatakse.

Norra süsteem ei ole jätkusuutlik, kui riik tahab suuredki ettevõtted oma riigis hoida. Praegu on nii, et pea iga kord, kui mõni Norra firma edu saavutab ja kasvama hakkab, müüakse see välismaale. Nagu äsja juhtus pumbatootjaga Frank Mohn, mille ostis Rootsi Alfa Laval.

Rootsi eeliseks peab Per G. Braathen, et sealse majanduspoliitika alustalasid mõistetakse enam-vähem ühtemoodi parteide üleselt. Nii ei karda ta eriti ka Rootsis lähenevaid valimisi, kus ennustatakse võimuvahetust.

"Ma tunnen ennast kindlana, et ka sotside juhitud valitsus mõistab toimiva ettevõtluspoliitika tähtsust," ütles ta. Norras oleks kõhedus suurem.

Norrasse tagasi kolida miljardär ei kavatse. Samuti ei kavatse ta kolida maksuparadiisi.