Swedbank: maksude laekumine parandas SKPd

Kuigi me ootasime teisel kvartalil eelmisega võrreldes oluliselt paremat tulemust, oli selline kasv üle ootuste kiire. Siin tuleb aga arvestada, et teise kvartali SKP kiirhinnang on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete majandusaasta aruannete järgi korrigeeritud andmete põhjal, mistõttu see ei ole täpselt võrreldav eelneva aegreaga, sh esimese kvartali SKP kasvuga. Samuti tuleks arvestada, et statistikaamet korrigeerib septembri alguses SKP numbreid täiendavalt uue metoodikaga (ESA2010 põhjal), mistõttu ei ole täna avaldatud teise kvartali SKP sellega enam täpselt võrreldav.

Kuigi ettevõtlusstatistika näitas töötleva tööstuse toodangumahu kasvu aeglustumist teisel kvartalil, SKP arvestuses selle sektori kasv ootuspäraselt taastus ning töötlev tööstus panustas esialgsete arvestuste järgi SKP kasvu kõige enam. (Esimese kvartali töötleva tööstuse lisandväärtuse languse taga oli tõenäoliselt eelmise aasta alguse SKP deflaatori ootamatult suure languse tõttu kõrgemale tõusnud võrdlusbaas). Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaatamata selle sektori toodete väljeveo languse süvenemisele. 

Teisel kvartalil pöördusid tõusule ka juba viis kvartalit järjest reaalarvestuses languses olnud netotootemaksud (tootemaksude ja –subsiidiumide vahe). Kuna need moodustavad SKP-st enam kui kümnendiku, on nende mõju majanduskasvule väga oluline. Netotootemaksude reaalkasvu taga oli teisel kvartalil käibe- ja aktsiisimaksude kasvu kiirenemine, aga samuti ka tootesubsiidiumide vähenemine aastases võrdluses. Netotootemaksude juures tuleks aga arvestada, et kõik EL riigid (rääkimata globaalsest võrdlusest) ei deflateeri seda tehingut ühesuguselt ja seetõttu ei ole need omavahel võrreldavad. Seega ei saa ka SKP olla riikide vahel täpselt võrreldav.

Reaalpalga kiire kasvu ja tarbijate kindlustunde paranemise toel jaekaubandus koos eratarbimisega meie hinnangul kasvasid ning andsid tugeva majanduskasvu. Investeeringute kasvu pidurdab aga kogu selle aasta jooksul valitsemissektori investeeringute langus. Kodumajapidamiste investeeringuid hoiab üleval investeeringud eluruumidesse. Ettevõtete sektori investeeringud jäävad aga sellel aastal üsna tagasihoidlikuks, olles kvartalite lõikes üsna volatiilsed ning mitte veel piisavalt laiapõhjalised. Samas on investeeringute suhe SKP-sse meil teiste riikide võrreldes üsna kõrge.

Kõige rohkem pidurdas SKP kasvu, kiiresti kasvanud üürihindade tõttu, kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse langus. Siin tuleks aga arvestada, et ligikaudu pool selle tegevusala lisandväärtusest koosneb omaniku kasutuses olevate eluruumide arvestuslikust renditulust, mis on ainult arvepidamislik näitaja, kus tegelikku raha ei liigu. Ootuspäraselt ja jätkuvalt olid languses ka ehitus- ja transpordisektor. Rajatiste ehitamine sõltub oluliselt riigitellimustest, mille paranemist me lähiajal ei oota. Samas on paranemas eluhoonete ehitus.

Kokkuvõttes jääb ehituse panus majanduskasvu meie hinnangul veel lähiajal nõrgaks.Transpordisektori languse taga oli aga tõenäoliselt ja peamiselt transiidi vähenemisest tingitud transpordi- ja laondusteenuse vähenemine. Kuna seda mõjutab olulisel määral just Venemaa turg, siis on meie hinnangul transpordisektor negatiivse mõjuga majanduskasvu kogu selle aasta jooksul. Kuigi juunis elektritootmine kodumaise tarbimise ja ekspordi kasvu toel tublisti suurenes, oli energiasektor ettevõtlusstatistika järgi teisel kvartalil jätkuvalt languses.

Eesti majanduskasvu tugevnemine sõltub olulisel määral nii meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlusest, kui ka sellest kui paindlikult suudavad meie ettevõtted, võrreldes globaalsete suurtootjatega oma väiksemate kogustega nõrgenenud turuga kohaneda ning uutele turgudele siseneda. Kuigi euroala majandus on tasapisi taastumas ning ka Rootsi majanduskasv tugevneb, on paljudele eksportijatele probleemiks Venemaa vähenev impordinõudlus, sealhulgas hiljutised, peamiselt põllumajandustootjaid ja toiduainetetööstust puudutavad, sanktsioonid.

Samas moodustavad Venemaa poolt sanktsioneeritavad tooted Eesti kaupade ekspordist vaid alla protsendi. Tõenäoliselt aga Venemaa nende sanktsioonidega ei piirdu. Sellega tuleks ettevõtjatel kindlasti arvestada. Meie kaubanduspartneritest mõjutavad Venemaa nõrgenev majandus ning nimetatud sanktsioonid üsna tugevalt Soomet, kelle sisemajanduse nõudlus jääb sellel aastal veel üsna nõrgaks. Samuti on Leedu majanduse (nii tööstuse kui tarbijate) kindlustunne, peamiselt Venemaa konflikti mõjul, viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kokkuvõttes jääb sellel aastal eksport langusesse, mis pidurdab Eesti majanduskasvu kiiremat taastumist.