Sadama ja raudtee kohal samuti kriis

Loo sõnul ei mõjuta Eesti Raudtee käekäiku üksnes Venemaa turu kehv minek ja naftahindade langus, vaid ka langenud söe, metalli ja väetiste hinnad. „Meeldib see meile või mitte, me sõltume suuresti Venemaa transiidist. Sealsetes sadamates on praegu vähem kaupa, samuti on läbi Venemaa kaupa vedada palju odavam kui meie kaudu,“ selgitas Loo. Kui nafta ja rubla hinnad jäävad sama madalale kui praegu ja kaubamahud ei suurene, ootab tema sõnul Eesti transiidiäri keeruline aasta. „Kinni midagi panema ei hakka, nii hulluks vast ikka ei lähe. Kuid tööd on vaja palju teha,“ ütles ta.

Loo märkis, et Eesti Raudtee teeb koostööd oma partnerite ja vedajatega ning ka Tallinna Sadamaga, et aru saada, mis suunas nad võiksid edasi liikuda ja kuidas leida uusi kaubagruppe. Loo sõnul võtab aga Eesti Raudteel resurssi ettevõtte enda ümberstruktureerimine ja meeskonna loomine.

Eesti püsib konkurentsis

Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmi sõnul on liig öelda, justkui oleks transiidiäri seis kriitiline. Sellegipoolest nentis ta, et hindade ja kaubamahtude languse tõttu seisab sektor väljakutsete ees. Peamine probleem on nafta hinna kukkumine, mis langetas selle aasta esimese kahe kuuga vedellasti ehk naftatoodete mahtu 20%. Kalm märkis, et õnneks on siiski kaubagruppe, mis pole languses – näiteks puidu- ja veerekaup on sel aastal kasvanud 5%.

Kalm ütles, et transiidiäri võib veel mõnda aega raskustes olla, kuid lõpuks siiski olukord taastub. „Võib-olla mitte järgmistes kvartalites, kuid pikemas perspektiivis siiski,“ ütles ta. Tema sõnul peavad transiidiettevõtted mõtlema, kuidas leida eeliseid, mis peaks Eesti kaudu kaubavedamisel olema parem konkurentsieelis kui naaberriikidel. „Julgen väita, et Eesti on üks kvaliteetsemaid koridore ja ka meie hinnad on konkurentsivõimelised,“ ütles ta.

Kalm ei usu, et riik peaks eraldi transiidiärile appi tõttama, kuna olukord ei kesta väga kaua. „Pealegi ma ei usu, et riigil õnnestub nafta hinda mõjutada,“ ütles ta naerdes. „Kuid on tähtis, et meie kui transiitmaa kuvand oleks jätkuvalt positiivne ja meie ettevõtted toimetaksid kvaliteetselt ja efektiivselt,“ lisas ta. Kalm märkis, et Tallinna Sadam on praeguseks mõningaid korrelatsioone aasta plaanides teinud, samuti mõtleb ettevõte, kuidas kulusid kokku tõmmata. „Et olla efektiivne, ei tohi me kulusid kokku tõmmates kvaliteedis alla lasta. Peame leidma proportsiooni,“ rääkis ta.

Transiidikeskuse kesine aasta

Transiidikeskus teatas täna, et ettevõtte eelmise aasta konteinerkäive vähenes viiendiku võrra ning uuel aastal jätkab kaubavoog kahanemist. „Meie terminale läbiv kaubavoog on vähenenud küll aeglasemalt kui Tallinna Sadama kogu transiitvoog, ent selles on vähe lohutavat. Venemaa ja Lääne sanktsioonide vastastikune mõju on viinud Venemaa lõpptarbijate ja ettevõtete ostujõu kokkukukkumiseni,“ kirjeldas Laidvee.

Ta tunnistas, et olukorda raskendab veelgi see, kui Tallinna Sadam hakkab sisse nõudma trahve lepingutesse kirjutatud minimaalsete kaubakohustuse määrade pärast. „Me vajame hädasti, et Tallinna Sadam ei rakendaks operaatoritele trahve geopoliitilisest kriisist tingitud transiidi kokkulangemisega,“ märkis Laidvee. „Selliste kuludega, millele lisanduvad regiooni suurimad kauba- ja navigatsioonitasud, pole Eesti naabritega võrreldes enam konkurentsivõimeline - oleme kulupõhiselt Läänemere kalleim transiidikoridor.“