Lähiajal selgub, kas Eesti saab noosi Danske trahvirahast
Riigi peaprokurör Andres Parmas kohtub täna taas USA ametivõimudega, et arutada, kas Eesti võiks saada osa Danske Banki 2 miljardi euro suurusest trahvirahast.
Danske Bank tunnistas end kokkuleppel USA justiitsministeeriumiga ja väärtpaberijärelevalvega rahapesus süüdi ja nõustus maksma kokku kaks miljardit dollarit trahvi.
Danske Banki laeval, mille pardad USA nädala alguses 2 miljardi dollarise trahviga auklikuks lasi, on nüüd vaba vesi ees ja tuul purjedes. Viimane prognoos näitab, et pangal võib arvatust paremini minna, nii et need augud lapitakse ilmselt üsna pea ära ja vägev sõit võib alata.
Danske Bank on jõudmas rahapesuskandaaliga lahenduseni pärast pikalt kestnud läbirääkimisi USA ja Taani ametivõimudega. Kokkuleppe saavutamisel ootaks panka ees 2 miljardi euro suurune rahatrahv.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.