Tööandjate keskliidu juht Arto Aas toob välja viis kriitikakohta, mistõttu jäeti eelnõu tagasisidestamata. Puudujäägid on tema sõnutsi tekkinud sellepärast, et seadust on tehtud “põhjendamatult kiires tempos”.
Seotud lood
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.
Keskkonnaühenduste hinnangul ei ole kliimaseaduse eesmärgid piisavad ning riik lähtub lühiajalistest majandushuvidest, mitte eksistentsiaalsest ohust.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele