Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve ütles, et tänavu võeti varasemast teravamalt luubi alla linnaku liikuvus, et saada ülevaade sellest, kui palju saabub linnakusse autosid ja jalgrattaid, milline on ühistranspordi mõju ning kui suur on tööle- ja kojusõitudest tekkinud jalajälg.
Seotud lood
Mis andmeid linnaku arendamiseks kasutatakse?
Kakskümmend aastat tagasi sündinud nägemus targast ärilinnast õitseb täies hiilguses. Ülemiste City on kui linn linnas – vaid rohelisem, nutikam ja ambitsioonikam.
Ülemiste Citys jagati seitsmendat korda Ülo Pärnitsa nimelisi stipendiume. Seekord olid pärjatud teemadeks ESG rakendamine personalijuhtimises, ringpakendite rakendamine, innovatsioonilinnakute kogukondlikkus ja liikuma kutsuv trepidisain.
Tark linn tähendab nii elanike hetkeprobleemide lahendamist kui ka tuleviku otsuste langetamist. Võtmeroll selles on kohalikel omavalitsustel, selgub TalTechi värskest doktoritööst.
Eesti fookus peaks olema tehisintellekti ja tervishoiu arendamisel. Tehisintellekt muudab ka majandust kestlikumaks, mistõttu ei pea eraldi rohetehnoloogiale keskenduma, ütleb Euroopa innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele