Eesti kohtud ei täida seadust. “Näeme, et on vaja reformi”

Eestis tehakse kohtutes aastas kümneid tuhandeid otsuseid laenuandja ja võlgnike vaidlustes, mis pahatihti jäävad pelgalt tagaseljaotsuseks, sest võlgnik oma huvide eest seista ei oska või puudub tal raha. Sellisel juhul jääb ka kontrollimata, kas nõue on üldse õigustatud.

Inkassofirmade tegevus meenutab pahatihti hoopis laenuandjate oma.

Miniladudes hoiavad oma kraami väikefirmade kõrval ka eraisikud – jalgratastest riieteni ja vinüülplaatidest erootiliste fotodeni –, paljudele tuleb aga uudisena, et võla katteks võib laopidaja nende kraami oksjonile anda.

Finantsombudsmani koha loomine oleks tugev sõnum riigilt neile, kes võlavõimuga pahauskselt tegelevad, ja kaitse kõige haavatavamate teenuste tarbijatele, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer inspektsiooni blogis.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.