NATO otsus tugevdada kohalolekut Läänemere piirkonnas on tingitud Taanis aset leidnud droonisissetungidele. Fotol NATO peasekretär Mark Rutte.
Foto: Liis Treimann
Taani relvajõudude teatel märgati ööl vastu laupäeva tundmatuid droone riigi sõjaväeobjektide läheduses. See järgnes mitmele juhtumile, kus droone oli nähtud lennujaamade ja muu kriitilise taristu ümbruses.
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis raadiosaates “Äripäeva arvamusliider”, et Eesti jõuline avalike kanalite diplomaatia on olnud neil päevil vaid jäämäe veepealne osa ning lisaks liitlastele suheldakse aktiivselt ka nende riikidega, kes on olnud Venemaa tegemiste puhul ambivalentsemad.
Ukraina kaitseminister tutvustab reedel Euroopa Liidu kaitsevolinikule ja kümnele Ida-Euroopa riigile süsteemi, mille eesmärk on tõrjuda Venemaa droonirünnakuid.
Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.