NATO otsus tugevdada kohalolekut Läänemere piirkonnas on tingitud Taanis aset leidnud droonisissetungidele. Fotol NATO peasekretär Mark Rutte.
Foto: Liis Treimann
Taani relvajõudude teatel märgati ööl vastu laupäeva tundmatuid droone riigi sõjaväeobjektide läheduses. See järgnes mitmele juhtumile, kus droone oli nähtud lennujaamade ja muu kriitilise taristu ümbruses.
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis raadiosaates “Äripäeva arvamusliider”, et Eesti jõuline avalike kanalite diplomaatia on olnud neil päevil vaid jäämäe veepealne osa ning lisaks liitlastele suheldakse aktiivselt ka nende riikidega, kes on olnud Venemaa tegemiste puhul ambivalentsemad.
Ukraina kaitseminister tutvustab reedel Euroopa Liidu kaitsevolinikule ja kümnele Ida-Euroopa riigile süsteemi, mille eesmärk on tõrjuda Venemaa droonirünnakuid.
Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.