Eestlane maksab eurooplasest rohkem

- Euroopa juhtiv mööblijaemüüja on IKEA ja ettevõte tekitab tarbijahinnasurve. Eestis IKEA puudub. - Euroopa juhtiv rõivajaemüüja on H&M ja ettevõte tekitab tarbijahinnasurve. Eestis H&M puudub. - Euroopa juhtiv toiduainete jaemüüja on Lidl ja ettevõte tekitab tarbijahinnasurve. Eestis Lidl puudub. - Euroopa juhtiv lennufirma on Ryanair ja ettevõte tekitab tarbijahinnasurve. Eestis Ryanair puudub.

Loetletud ettevõtted on olemas näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Poolas.

Toodud näited on oma loomu poolest väga erinevad, nende võrdlemisel poleks mõtet. Tagajärg ent on sama – Eesti tarbijahinnad oleksid arvatavasti madalamad, kui nimetatud ettevõtted oleksid Eestis olemas. Praegused Eestit koormavad konkurendid on kahtlemata suurepärased ettevõtted, kui aga Euroopa juhtivad ettevõtted kohalikust mängust osa ei võta, siis konkurents kannatab.

Jaemüüjate Eestisse meelitamise võtmeküsimus on ilmselgelt asjaolu, kas nad võtaksid Eestit uue turuna või osana suuremast Euroopa turust. Kui esimene variant on õige, siis paljud siia ei tule, sest turg on liiga väike; kui teine, siis on Eestisse tulemine asjade loogiline jätk.

Eelöeldu tõttu peavad Balti riigid hoiduma sellest, et neid võidakse vaadelda kui kolme uut ja väikest turgu. Nad peaksid end katsuma müüa kui turgu, mis on suurema Euroopa turu üha laienev osa, vastasel korral võib juhtuda, et geograafilisest asendist johtuv vähene konkurents jääbki püsima.

On kerge mõista, et eksportivat tööstust tuleb soodustada, aga sama tähtis on turusisese konkurentsi stimuleerimine. Puuduliku konkurentsi nn heaolukulu on kõrge ja selle maksavad kinni elanikud.

Õnneks arvan ma, et optimismiks on küllaldaselt põhjust. Poliitilisest seisukohast vaadates on Eesti üks Euroopa kõige vähem piiratud riike, majandus on avatud ja paindlik. Poliitikud kulgevad enam-vähem ühes suunas. Nii mõneski sektoris on konkurents tugev. Siiski võib osutuda raskeks veenda välisettevõtet selles, et riigi väiksus ei tingi turule tulemisel liigset kulu ja et kroon ei tähenda valuutariski ning et keelenõuded ei too lisakulutusi jne. Normatiivid peaksid olema võimalikult Euroopa normatiivide lähedased ja seda seda tuleb võimalikele investoritele ka selgesti selgitada.

Turumajanduse põhiolemus on konkurents. Kui konkurents õilmitseb, siis maksumaksja ja tarbija vaid võidab sellest. Käsumajanduses näeme vastupidist, seal ettevõtted kardavad konkurentsi ja ka ametivõim ei ole konkurentsi soodustamisest huvitatud.