Kuidas Eesti valitsus Rootsi pankurite taskuid täidab

Nii Leedu kui Eesti valitsus saavad sellisel juhul laenata sama - 7 protsendiga. Leedu hoiustajad võivad aga osta oma valitsuse võlakirju ja teenivad samuti 7 protsenti. Eesti hoiustajad peavad aga saba jalgade vahel raha panka viima, kus viimane teenib vaid 2 protsenti! Nagu näete, laekub Eesti variandi puhul Rootsi pankuritele hõlptulu umbes 5 protsenti laenu summast aastas.

Kuid ega’s sellega veel eestlase kannatused piirdu. Muidugi on Eesti valitsuse võetud laen seotud euro kursiga. Pole vaja Nobeli preemiat majandusteaduses, et taibata, et Balti maade valuutad euro vastu lähiajal tõenäoliselt devalveeruvad. (Muide, tundub, et leedulased saavad sellest paremini aru kui lätlased või eestlased – Leedu seimis on arvamust avaldatud, et praeguse (ülehinnatud) liti kursiga euroga liitumisel mõtet pole.) Leedu laenu devalveerimine ei puuduta, Eesti maksumaksja aga saab krooni devalveerudes veel teistki korda vastu pükse...

Kui arvate, et Eesti valitsusee ponnistused oma rahvale kahju tekitada vaid eelpoolseisvaga piirduvad, siis eksite. Kirjutab Raimo Poom Eesti Päevalehes 05.05.2009: „Üks suuremaid valitsuse käes olevaid varasid on teatavasti riigimetsd. Need moodustavad umbes 40 protsenti kõigist Eesti metsadest… samamoodi võiks teatud osa riigimetsast müüa erakätesse – maailmas on olemas investeerimisfonde ja ettevõtteid, kes spetsialiseeruvad metsadesse kapitali mahutamisele, teenides oma metsade majandamisest omanikutulu.”

Kuuuldavasti on metsade ostmisest huvitunud just Rootsi investorid. Kui õnnestub panna toime veel mõned hõlptulu tehingud Rootsi pankurite kasuks, võiksid rootslased ära osta Eesti metsad – ja seda veel eestlaste endi raha eest!