Meie reliikvia on nutikus

Iga kodanik tahab elada paremini, kiiremini ja huvitavamalt, kui ta seni on teinud. Laiskuse edasiviivat jõudu oleme märganud kõik – nutitelefoni mugavus on sedavõrd erakordne, et me mitte ainult ei tee asju kiiremini, vaid teeme ka palju rohkem, ja teeme kogu aeg. Oleme uppumas nutimaailma, sest see on nii haarav ja innustav. 

Meile tundub, et just nende trendide pärast on Eesti tõeliselt nooruslik neti- ja nutiriik. Kuid kas ikka on? Tarbija küll, kes viib raha riigist välja, kuid kas Eesti on ka neti- ja nutiväärtuste looja, kes toob riiki raha sisse?

Meil on just seda vaja. Mida me selleks teha saame? Loomulikult on inimeste koondumine kuhugi ja keskendumine millelegi rahalõhnaline asi. Koht, kus on turg. Olgu nutitelefonidesse või metropolidesse. Linnades on just seepärast võimalik rohkem teenida kui maal, sest seal on rohkem potentsiaalseid kliente. Meie peame kolima virtuaalmaailma metropolidesse. Oleme tegijad tuiksoonel, mitte pärapõrgus.

Valitsusjuhid on korduvalt kutsunud ettevõtjaid üles keskenduma suuremat lisandväärtust tootvatele tegevustele. President Toomas Hendrik Ilves on olnud nii siin- kui sealpool piiri tehnoloogia võimaluste eestkõneleja ja noorte eestlaste innustaja-tunnustaja. Kuid kas me seame ka endale piisavalt suuri sihte? Kas idufirma tegemine ja piisavalt edukaks osutumise korral kohe Eestist minema rändamine on see, mida tahame? Kas varajases arengufaasis start-up’i mahamüümine suurtele väliskorporatsioonidele on see, mida tahame?

Me ei taha olla enam odav allhankemaa. Aga kas selle asendamine virtuaalmaailma allhankemaaga on see, mida tahame? Peaks sihtima ka seal kõrgema väärtuse tootmist.

Inimeste käitumise suunamine on turunduse fundamentaalseim ülesanne. Kuid seda teevad ka riigid oma seadustega. Suurbritannia uus võimalik turundusnipp paneb kukalt kratsima Euroopa Liidu endised vennasriigid, kuid käsi plaksutama Euroopat vallutada soovivad Aasia riigid. Konkurentsisituatsioonis ei ole kunagi midagi stabiilset, kuid alaliselt nutikad jäävad ellu ja saavutavad edu. Pidevalt nutikamaks muutudes.

Pangandusmaailmas ilma tegevad ettevõtted kolivad otsejoones Londonisse, IT-firmad Silicon Valleysse, sest seal on äri- ja tegutsemiskeskkond parem. Kui nad on sinna jõudnud ja väärtust kasvatanud, müükase nad ruttu maha. Seda me tegelikult ei vaja.

Legendaarse Spotify nimes on AB, mis viitab Rootsile. Peakontor asub Stockholmis siiani, ei ole ära kolinud. Sama lugu on Klarna ABga. Äri juhitakse Rootsist, kuigi harud on üle maailma laiali. Me ei vaja mitte seda, et teeme Uberile maksude kogumise lahenduse ja siis müüme selle neile maha, vaid seda, et järgmine Uber sünniks siin ja jääks siia ka elama. Oleks resident ja e-resident. Meil on vaja tänasele olukorrale täpselt vastupidist trendi, mida tuleb seadustega soodustada. Nutika Eesti nutikate seadustega. Selleks, et lahendused mitte ainult ei tekiks siin, vaid ka jääksid siia.