Pelgulinna ehitaja nimetas tänavaid õe ja koera järgi. Tema kruntidel olevad majad aitasid eestlastel Tallinnas võimu haarata

Tallinna ajaloolistes kvartalites käib kibe ehitustöö: erainvestorid ja riik mitte ainult ei täida aktiivselt tühje krunte, vaid muudavad põhjalikult ka pealinna ammu väljakujunenud piirkondade ilmet. Mis oli ja mis tuleb kesklinna?

“Eesti elektrivõlur” – nii kutsusid ajalehed insener Endel Aret, kes põgenes 1944. aastal Nõukogude armee eest ning tegutses seejärel tormiliselt USAs ja Kanadas. Tema leiutiste hulka kuulusid ainulaadsed kuuldeaparaadid, NASA meteoroloogilistele sondidele mõeldud seadmed ning isegi värviteleviisor, mis töötab inimese kehasoojuse toel. Vähemalt nii väitis Are ise.

Iraani sõda tõi taas fookusesse Pahlavi dünastia – troonipärija eksiilis on jõudnud maailma ajalehtede esikülgedele. Vähem on aga meenutatud, et tema vanemad, šahh ja šahhinna Pahlavi, külastasid kunagi Tallinna ja peatusid siin ühes linna luksuslikumas villas, mis nüüd on müügis.

Enne teist maailmasõda müüdi Eesti tanklates välismaistest rafineerimistehastest pärit autobensiini kõrval ka kodumaist kütust. Juba 1930. aastate alguseks teatasid riiklikud põlevkiviõlitehased, et suudavad varustada kogu Tallinna bensiiniga, sõltumata naftaturu hinnakõikumistest.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.