- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,7%7 766,24
- DOW 300,52%52 770,58
- Nasdaq 1,24%26 752,02
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,26
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,7%7 766,24
- DOW 300,52%52 770,58
- Nasdaq 1,24%26 752,02
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas esikoht tagasi võita?
Hoolimata Euroopa Komisjoni ambitsioonikast eesmärgist, et EList peab saama liider taastuvenergia valdkonnas, on investeeringud taastuvenergia sektorisse tippaastaga võrreldes poole võrra vähenenud, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.
Hiina ja USA sammuvad täna taastuvenergia arengus Euroopast eespool. Hiina investeerib taastuvenergiasse rohkem kui EL ja USA kokku. Kuuest suurimast päikesepaneelide tootjast 5 on Hiinast, 10st suurimast tuuleturbiinide tootjast 4 on Hiinast. Hiina on ka suurim elektrisõidukite turg maailmas.
USA ületab aga Euroopat installeeritud päikeseenergia võimsustelt ning on lähedal koguinvesteeringu mahult. Kui India saavutab 2022. aastaks püstitatud eesmärgi – 175 GW installeeritud taastuvenergia koguvõimsust –, siis ületavad ka India investeeringud ja lisandunud võimsus Euroopa aastast mahtu.
Mis läks valesti?
Veel 2011. aastal tundus ELi juhtroll taastuvenergia valdkonnas vääramatuna. Konkurente edestati suurusjärgu võrra nii investeeringumahtudes kui ka rajatud võimsustelt. Oma osa Euroopa languses oli kahtlemata 2008. aastal alguse saanud majanduskriisis.
Ühelt poolt survestas võlakriis valitsusi senistes taastuvenergia programmides kärpeid tegema. Teisalt peletas investoreid eemale aastaid väldanud otsustamatus. Peamine põhjus oli aga valitsuste, sealhulgas Eesti, järsud pöörded senises taastuvenergiat soosivas poliitikas.
Mida teha teisiti?
Euroopa Parlamendi tellitud analüüsi „European Energy Industry Investments“ autorid leiavad, et investeeringute suurenemiseks tuleb esmajoones tagada taastuvenergiat soosiva poliitika ettenähtavus ja stabiilsus. Samuti tuleb kliimamuutuste kulu kajastada õiglaselt energiahinnas CO2 maksustamisega ja lõpetada kivisöest ning maagaasist toodetud energia subsideerimine.
Vajalik on jätkata turgude liberaliseerimisega bilansi ja reservvõimsuste turgude näol, lisateenuste nagu sageduse hoidmine tasustamise võimaldamine elektritootjatele ja paindlike lahenduste integreerimine elektriturule.
Lisaks on vajalikud arendusi soosivad finantseerimistingimused ning tehnoloogia hindade alandamine teadus- ja arendustegevusega. Tuleb vähendada ka administratiivseid tõkkeid ning võrguühendusega seotud kulusid ja riske.
Eelmise aasta lõpus esitles Euroopa Komisjon „Puhta energia paketti“, milles mõnele nendest kitsaskohtadest lahendusi pakutakse. Enamik nendest reformidest tuleb ellu viia ELi või regionaalsel tasandil. Samas on ka otsuseid, mida saaks teha riigid. Näiteks administratiiv- ja võrguühendustega seotud kulude kärpimine või taastuvenergia arendamist soosiva poliitika stabiilsus. Eestil ELi eesistujana tuleb leida Euroopa Parlamendi võtmeisikutega ühiselt lahendused, kuidas taastuvenergia kiiresti kasvavast turust osa saada ning ELil taastuvenergia valdkonnas taas juhtroll haarata. Selleks ootab Eesti taastuvenergia sektor riigilt lisaks sõnadele ka tegusid, sealhulgas kodumaal.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele