Rahvuslik meedia vajab gigantidega võitlemisel riigi tuge

Kirjastajate jaoks on seoses tehnoloogiagigantidega laual mitmesugused probleemid. Üldistatult on selle kõige resultaat traditsiooniliste meediaväljaannete dramaatiliselt kukkunud käibe maht. Ja see probleem ei ole teravalt üleval mitte ainult Euroopas, vaid ka Ameerikas, kus näiteks New York Timesi ja Wall Street Journali reklaamimüük kukkus möödunud aastal 20%. Analüüsifirma eMarketer andmetel kontrollivad Facebook ja Google juba 60% USA digireklaamiturust. Selle kõige tagajärjel on isegi Ameerikas kui üliliberaalses majanduses riigi suurim ajalehtede assotsiatsioon käivitamas kahe tehnoloogiagigandiga kollektiivseid läbirääkimisi, et oma õigusi paremini kaitsta.

Saksamaa proovib seadustega

Ka Euroopas oleme me näinud mitmel pool initsiatiive neid ettevõtteid kas regulatiivselt vaos hoida või katsuda konkurentsirikkumismenetlustega korrale kutsuda. Palju on kõneainet pakkunud näiteks Saksa seadusandja katse Google’it regulatsioonidega hillitseda. 2013. aastal jõustunud seaduse põhiline tagajärg oli Google Newsi teenuse mõningane piiramine ja üldine surve Google’ile jagada senisest enam tulu sisu tootjatega.

Samal ajal lõppes Hispaania katse kehtestada nn Google’i maks haleda läbikukkumisega ja see tõestab, et tehnoloogiagigante ei ole mõtet hakata reguleerima, kui selleks pole väga läbimõeldud plaani. Nimelt tekitasid kirjastajad, kes lobistasid ise kõvasti Google’i maksu nimel, endale bumerangiefekti. Vastukäiguna maksustamisele otsustas Google Hispaanias Google Newsi teenuse välja lülitada, mille tulemusena kaotasid ennekõike keskmised ja väikesed uudisväljaanded. Hispaania kirjastajate kahju hinnati toona 10 miljonile eurole aastas.

Aga võitlus käib edasi ja tõenäoliselt arutasid Euroopa riigijuhid probleeme Google’i ümber ka reedel Tallinnas. Üks jõulisemaid nn Google’i situatsiooni tõstatajaid Euroopas on Saksa meediakontsern Springer, kellele kuuluvad ka Euroopa suurim ajakiri Bild ja poliitikaportaal Politico. Saame näha, milline saatus ootab ees Euroopa kirjastajaid ja kas Google’i suhtes suudetakse midagi reaalselt ette võtta.

Võidaksid vaid suured

Ka meie Euroopa poliitikud Andrus Ansip ja Kaja Kallas on avanud selles küsimuses vihase debati. Kallas esindab autoriõigusele liberaalset ja Ansip konservatiivset vaadet, mis lähtub suurte kirjastajate huvist. Ühest küljest on Kallasel õigus, et Ansipi reform suure tõenäosusega Eesti kirjastajatele suurt kergendust ei anna ja uuest litsentsisüsteemist võidavad Euroopa tõeliselt suured meediakontsernid.

Teisest küljest, vaadates käimas olevat debatti just kirjastaja positsioonist, tuleb möönda, et tegu on väga põhimõttelise vaidlusega autorluse tuleviku üle. Oleme ausad, selle häda Euroopa poliitikakujundajatega on Google endale kaela tõmmanud pikaajalise ülbe käitumisega, mis väljendub maksude mittemaksmises ja soovimatuses oma kasumeid kirjastajatega vähegi jagada.