Ka sõdurid joovad kraanivett ja sõidavad autoga

Viimase paari aasta jooksul on vastu võetud riigikaitseseadus ja uuendatud hädaolukorra seadus, millega on senisest selgemalt sõnastatud avaliku- ja erasektori kohustused. Kraanist voolav puhas vesi ja toimiv elektrivõrk on oluline nii tsivilisti kui ka sõjaväelase jaoks.

Kaitsevägi kõikjale ei jõua

Tänapäeval on enamike riikide relvajõudude võitlusvõime seotud erasektori pakutavate teenustega valdkondades nagu side, logistika, meditsiin jne. Näiteks sõltub sõjavägede tehnika ja varustuse transport tsiviillennujaamadest ja –sadamatest, sidepidamiseks kasutatakse vähemalt osaliselt eraomanduses olevate sideettevõtete hallatavaid võrke jne. Sõjalist ja tsiviiltegevust pole võimalik lahutada. Ka tavamõtlemises puhtalt mittesõjaliste ülesannetega seostatavate taristuobjektide vastu korraldatud rünnak või neid tabanud õnnetus võib otseselt mõjutada riigi võimet end sõjaliselt kaitsta.

Hädaolukorra seaduse kohaselt on teenuste toimepidevus teenusepakkuja, ehk siis tihti erafirma, kohustus. Kaitsevägi ja liitlased ei saa kunagi kaitsta igat hoonet või masti. Ka riigiasutused jätkavad kriisi ajal eelkõige oma põhitegevustega ning tagavad enda kontrolli all olevate kriitilise tähtsusega riiklike süsteemide toimimine. Kõigega nad tegeleda ei jõua.

Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valinud era- ja avaliku sektori koostöö tee. See eeldab võimalike kriisiaegsete vajaduste paremat selgitamist ja tegevuste kaardistamist. Vahel võib tekkida vajadus kriitilisi teenuseid pakkuvatele ettevõtetele ka erinõuete kehtestamise järele. Peatselt tekib võimalus elutähtsat teenustust osutava tööandja juures, ka erafirmades, selle teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ametikohtadel töötavad isikud sõja korral mobilisatsioonist vabastada.

Oleme neis tegevustes jõudnud kaugemale paljudest Euroopa Liidu ja NATO riikidest, kus kriise peeti külma sõja järel väga vähetõenäolisteks.

Uus mõtlemine Euroopas

Eesti eesistumise ajal on hoogustunud ka Euroopa Liidus selle teemaga seonduv arutelu. Novembri alguses allkirjastatud Euroopa Liidu struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) raames on Eesti koos mitmete teiste Euroopa riikidega esitanud projektikavandi, mille käimalükkamise korral lihtsustatakse piiriülese militaartranspordi (tankid, soomustransportöörid, sidetehnika jm.) protseduure. See tagab kiirema reageerimise ohuolukordades.