- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 225−1,3%64 075,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93,04
- OMX Baltic0,17%320,96
- OMX Riga−0,42%971,38
- OMX Tallinn0,25%2 248,34
- OMX Vilnius0,1%1 512,28
- S&P 5000,28%7 712,57
- DOW 301,02%52 495,88
- Nasdaq −0,02%26 424,82
- FTSE 100−0,29%10 733
- Nikkei 225−1,3%64 075,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%93,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvutioskusteta tööturule asja pole
Lähikümnendil väheneb tööealiste inimeste arv Eesti tööturul, selle tasakaalustamiseks peab tõusma töötajate efektiivsus ning tekkima suuremat lisandväärtust loovad töökohad, kirjutab SA Kutsekoda OSKA vanemanalüütik Siim Krusell.
Demograafiliste piirangute tõttu ei saa Eesti edasine majanduskasv tugineda tööhõive kasvule. Järgmise kaheksa aasta jooksul jääb tööealisi ehk 20–64aastaseid vähemaks 43 000 võrra.
Majanduskasvu aluseks saab tulevikus olla innovatsioon, tootlikkuse suurendamine ning väärtusahelas kõrgemale positsioonile liikumine. Üks eeldus on ka vähemalt tasakaalus rändesaldo.
Välistööjõud saab Eesti arengule tublisti kaasa aidata. Küll aga on oluline silmas pidada, millise profiiliga töötajaid me vajame ja kas on tegu ajutise või püsiva Eestisse elama ja tööle asumisega. Kindlasti peab rände puhul silmas pidama ka ühiskonna ja riigi võimekust juurdetulijaid lõimida.
See kehtib eriti püsivalt Eestisse tööle asunute puhul, kes oma pere kaasa toovad. Muidugi ei saa ära unustada, et võitluses haritud tööjõu pärast on Eesti globaalses konkurentsis ja peab tublisti vaeva nägema, et selles konkurentsis ka püsida.
IKT-sektor kasvab
Hoolimata sellest, et hõivatute arvu samal tasemel hoidmiseks peab suuri pingutusi tegema, on erinevatel elualadel kasvuväljavaated üsna erinevad. Aastani 2025 prognoositakse suuremat hõive kasvu tarkvaraarenduses, puidutööstuses, meedia ja telekommunikatsiooni ning haldus- ja abitegevuste alal.
Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes kasvab hõive eelkõige seoses vananeva elanikkonnaga. Jätkuvat hõive suurenemist oodatakse kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ehk näiteks inseneride ja disainerite seas.
Töötajate arvu langust prognoositakse avalikus halduses, hariduses, jaekaubanduses, põllumajanduses, veonduses ja laonduses. Hariduses on töötajate arvu languse põhjus mõistagi noorte arvu vähenemine, jaekaubanduses aga tehnoloogilised uuendused.
Kuigi näiteks põllumajanduses on oodata hõive vähenemist, ei peaks seda valdkonda teisejärguliseks pidama. Nõudlus põllumeeste järele ei kao ning head spetsialistid ja oskustöötajad on jätkuvalt hinnas. Seoses tehnoloogia arenguga on juba praegu põllumajanduses töö ja nõutavad oskused oluliselt muutunud. Kui töötajalt nõutakse rohkem teadmisi ja oskusi, siis peab heale töötajale ka rohkem tasu maksma. Eestis tervikuna on oodata tipp- ja keskastme spetsialistide arvu kasvu ning väheneb selliste ametite osatähtsus, kus on nõutav madalam kvalifikatsioon. Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA uuringud toovad välja kasvava vajaduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute, tehnikavaldkondade inseneride, metsamasinajuhtide, õdede, hooldajate, füsioterapeutide, psühholoogide, äri- ja andmeanalüütikute, ostu-, müügi- ja turundusspetsialistide järele.
Vaja on uusi oskusi
Kuigi kõrgharidusega spetsialistid lähevad üha enam hinda, ei kao kuhugi vajadus oma töös vilunud oskustöötajate järele.
Hetkel kuum
Lähitulevikus ei ole oodata siiski mitte niivõrd ametialade struktuuri muutumist, kuivõrd muudatusi vajalike oskuste iseloomus. Kasvab erialaste IKT oskuste olulisus, samuti tähtsustub teadmiste interdistsiplinaarsus ning tööks sobivate isikuomaduste olemasolu. Kui oodata muutusi vajaminevates oskustes, siis on ajaga kaasas käimiseks ja nende oskuste omandamise kindlustamiseks oluline ka koolide ja ettevõtete panus.
OSKA elualade uuringutes tehakse ettepanekuid nii õppeasutustele kui ka tööandjate esindajatele. Läbivalt tehti uuringutes ettepanekuid parandada praktika korraldust, võtta kasutusele kaasaegsed aktiivõppemeetodid, ja rõhutati vajadust arendada õpetajate ja õppejõudude koostööd ettevõtjatega. Samuti leiti, et tuleb parandada nii alles eriala õppivate kui ka juba töötavate inimeste erialaseid IKT oskusi.
Pereelu tasakaal oluline
Mitu majanduse ja ühiskonna heaolu kasvuks vajalikku eriala vajavad noortele tutvustamist. Ka juba töötavate täiskasvanute erialased teadmised vajavad täiendamist ning tehnoloogilise arengu kiirenedes kasvab vajadus pideva täiendusõppe järele. Kõige olulisem on muidugi erialaste oskuste õpetamise tõhusus.
Lähitulevikus on Eesti ees seisvaks väljakutseks nii tööga hõivatute kasv kui ka reel püsimine innovatsioonis ning tootlikkuses. Siin ei tohi ära unustada aga töö ja pereelu ühitamise kasvavat olulisust ning muid viise sündide arvu suurendamiseks.
Vastasel juhul demograafilised probleemid süvenevad ning nende ületamine muutub veelgi keerulisemaks.
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
2
“Ma kirjutan seda lugu bussis teel Žõtomõrist Kiievisse”
3
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele