Kütuseaktsiisi lahjendamine automaksuga

Kui aga ikkagi mängida automaksu ideega, siis võiks kahelda selles, et kas tõepoolest ei ole võimalik autot viia kord nädalas või kuus Lätti. Kütust tuuakse ju Lätist autoga ja auto registreerimine Lätis ei ole eestlastele  keelatud. Eesti linnastumise määr on kõrge, kuid regionaalarengu mõttes ei ole see võib-olla olukord, mida riik peaks või tahaks kivisse raiuda. Maainimeste autosõitude maksukoormus peaks kindlasti langema, kuid selle saavutamine eeldab väga hästi läbi mõeldud kütuseaktiisis ja automaksu vahelist suhet. Maapiirkondade autosõit on tihti tingitud ühistranspordi puudumisest, mitte vahemaade pikkusest.

Seega on siin risk, et automaksuga tõuseb maainimeste maksukoormus veelgi. Autoga seotud maksud ei peaks muutuma mitte-linnastunud inimeste trahviks. Samuti tuleks arvestada automaksu ideega mängimisel seda, et auto kui omandi väärtuse mõõtmisel ei ole õigeks ja täpseks mõõdikuks mingi üks ja ainus kriteerium. Teadupärast 2018. a jõustunud muudatuse kohaselt võetakse sõidukite erisoodustuse väärtuse arvutamisel aluseks sõiduki võimsus. Soodustava kriteeriumina mõjub sõiduki vanus. Samas ei arvestata sõiduki mõju keskkonnale või selle tegelikku väärtust. 

Kokkuvõttes, kui riik leiab, et tänane maksusüsteem ei tööta optimaalselt ja mõeldakse uute lahenduste peale, siis paruka-, akna-, korstna-, katuse-, silla- jne keskaegsete maksude lihtsus on küll hea mõõdupuu, kuid maksumaksjate võrdse kohtlemise tagamine ja uue ebaõigluse vältimine saab automaksu puhul väga suureks väljakutseks.