Häkaton IT-riigihangete asemel

Asendame IT-riigihangete bürokraatliku menetluse häkatoniga, millel sünnib kohe kasutatav lahendus ja selgub parim pakkuja, kirjutab tarkvarafirma Helmes arhitekt Markus Karileet Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud loos.

Markus Karileet.
Foto: Kaidi Lillep

2018. aasta detsembris korraldas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Garage48ga esimese digiriigi häkatoni, millel valmisid 48 tunniga toimivad prototüübid. Paarkümmend Eesti teravamat erasektori tarkvaratiimi otsisid kitsaskohtadele lahendusi – näiteks kuidas optimeerida ühistranspordisüsteemi, automatiseerida riigivara müügi protsessi või lihtsustada inimeste suhtlust riigiga. Üritusega leitigi lahendused paljudele riigi muredele ning nii mõnigi küsimus sai lausa mitu alternatiivset lahendust. Näiteks Helmes tegi häkatonil valmis esmase versiooni kaitseväe formeerimise süsteemist, mis annab üksuste täitumusest ja varustuse kättejagamisest digitaalse ülevaate.

Sarnaselt võiks edaspidi korraldada ka IT-riigihankeid – riik saab kahe päevaga kätte toimiva ja testitava tooteidee (ing k MVP – minimum viable product) ning selge arusaama, kes töö reaalselt kõige paremini ära teeb.

Riigihanke korda tuleb täiendada

Praegune riigihangete süsteem ei anna tegelikult alati selgust meeskonna kompetentsist ja sobivusest tellijaga. Kuna häkatonidel on hästi lühike ajaraam ning lahendusekeskne fookus, siis tehakse selle aja jooksul valmis testitav tooteidee, mis peaks ära lahendama tellija suurima murekoha. Lühike ja konkreetne ajaraam sunnib ka tellijat rohkem mõtlema tegelikule põhiprobleemile, mida lahendada.

Seega võiks IT-süsteemide riigihangete korda täiendada. Riigihanke protsess võiks alata edaspidi häkatoni vormis, kus omavahel konkureerivad täitjad realiseerivad näiteks 48 tunni jooksul tellija probleemipüstitust. Lõpptulemusena saab tellija hinnata, milline lahendus on sobivaim, milline täitja haarab tema soove lennult, ning see ettevõte osutubki parimaks pakkujaks. Tellijal tekib väga hea võimalus hinnata täitja kompetentsi reaalse töö ja tulemuse, mitte paberi järgi. See hoiaks omakorda kokku palju luhtunud hangetele kulunud raha (kui võitja ei suuda tegelikult lahendust valmis teha).

Häkaton-hange tasub ära

Praegu kulub tarkvarafirmal hanke pakkumise tegemiseks keskmiselt suurusjärgus 15 000 eurot. Suuremate hangete puhul mitu korda rohkem. Kui häkatonil osaleb viieliikmeline meeskond 48 tunniks 60eurose tunnitasuga, siis on selle kulu 14 400 eurot. Nädalate- või kuudepikkune ettevalmistus asendub lühikese pingutusega nii tellija kui ka täitja vaates.

Paremal juhul saaks tellija selle esialgse lahenduse võtta ka kasutusele, mis loob neile esmast väärtust ja hoiab raha kokku. Järgnevad arendussoovid lepitakse jooksvalt kokku vastavalt prioriteetidele.

Mõistagi peab selliseks lähenemiseks olema ette määratud ühtsed mängureeglid. Innovatsiooni toetavate hangete menetlusviis võimaldaks seda ka praeguse seaduse kontekstis ellu viia.

Suures plaanis suurendab häkaton-hange nii loovust kui ka efektiivsust – enam pole fookus sellel, kes suudab suurema paki dokumente kokku ajada, vaid võidab see, kes tegelikult suudab töö kõige paremini ära teha.

Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalti, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss. Ootame konkursile Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

Häkaton IT-riigihangete asemel

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised