Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Carina Paju: vihjeandjad ei naudi luksust
Vihjeandmise seadusandlusele kui ebavajalikule ülereguleerimisele viitamine on lühinägelik, kommenteerib 9. oktoobril Äripäevas ilmunud ettevõtete juhtide kommentaare Euroopa Liidu direktiivile ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju.
Uus regulatsioon, mis peaks muutma vilepuhujad julgemaks ja lokulöömise turvalisemaks, on mitmete ettevõtjate ja juhtide arvates praegu segane või isegi ebavajalik.
Euroopa Parlament võttis vastu direktiivi, mis kohustab liikmesriike kahe aasta jooksul juurutama seadusandlust, millega kaitsta tööl õigusrikkumise avastanud ja sellest teavitanud inimesi.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.