Kui jäätmetest saab kellegi teise toormaterjal, premeeritakse ettevõtjaks lisaks puhtamale südametunnistusele ka jäätmete müügist saadud tuluga, kirjutab Lindström Baltikumi asepresident Kadrian Jaagund.

- Lindström Baltikumi asepresident Kadrian Jaagund.
- Foto: Arno Mikkor
Veel kümnend tagasi oli keskkonnasäästlikkus oluline teema ennekõike äriettevõtete turundusosakondadele, kes püüdsid pisikeste loodussõbralike uuenduste toel suuri mainepunkte võita. Kõlab süüdistusena, aga tegelikult algavadki suured muutused sageli väga ettevaatlikest sammudest – need võimaldavad kasumile suunatud organisatsioonidel veenduda, et teistmoodi on võimalik ning algselt kulureal figureeriv investeering konverteerub ühel hetkel tuluks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.