Kersti Kukk: me ei saa euroraha väärkasutusse leebelt suhtuda
Väide, et euroraha järelevalve ja kontrolli süsteemis on midagi kardinaalselt valesti, ei vasta tõele, kirjutab Riigi Tugiteenuste Keskuse hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Eurotoetuste kasutamist kontrolliv riigiasutus on praegu seisukohal, et idufirma Eurora Solutionsi kulutustega ühes europrojektis ei ole asjad päris korras.
Kerge eksimus hanketingimustes tähendab Viljandi Haiglale seda, et 5% saadud eurorahast tuleks kuulutada abikõlbmatuks ning seega tagasi maksta, selgub rahandusministeeriumi auditist.
Kohalikud omavalitsused rabelevad, et tõestada riigile iga ehitushankes tõusnud hinna seost Ukraina sõjaga. Kui midagi piisavalt tõestamata jääb, ähvardab miinimumkaristusena toetusest 25 protsendi tagasi maksmine.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.