Ettevõtte küberturvalisuse tagamiseks ei piisa sertifikaadi ostmisest ega ka nii-öelda tavalisest IT-juhist, kirjutab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.

- Kristjan Aljas.
- Foto: Jake Farra
Meie mullusest Eesti ettevõtete infosüsteemide turvalisuse uuringust selgus, et küberturvalisuse tase on langenud 2020. aasta tasemele ning märkimisväärselt on vähenenud nende ettevõtete osakaal, kus IT-turvalisusega tegeleb vastava ala spetsialist või teenust ostetakse sisse. Probleem on, et ettevõtted ei saa päris täpselt aru, mida tähendab olla küberturvaline ja mida tegema peaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuringud näitavad, et küberkuritegevus on suuremaks ohuks just väikeettevõtetele. Küberturvalisuse tõstmiseks tuleb muuta ettevõtjate mõttelaadi, kirjutab Tiia Sõmer arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.