Siim Kabrits: valdkond, kus Eestil võiks olla konkurentsieelis
Kodumaise kaitsetööstuse kõrval tasub Eestil keskenduda ka julgeolekuriske maandatavatele biotehnoloogiatele, kirjutab ettevõtja, Shroomwell OÜ asutaja Siim Kabrits.
Nii Euroopa kui naaberregioonid saavad aasta-aastalt aina sagedamini tunda, mida kliimamuutused meie harjumuspärasele elulaadile ja majandustegevusele tegelikult tähendavad. Ekstreemsed ilmastikutingimused, nagu põuad, tormid, sajud ja üleujutused sunnivad riike tõsiselt kaaluma, millised on nende võimalused tagada põllumajanduse toimimine ja toidujulgeolek.
Tänavuse keemiatööstuse TOPi esikolmik annab kinnitust, et ilutoodete nõudlus pole kahanenud − kaks ettevõtet kolmest tegutseb edukalt just selles valdkonnas.
Bio- ja tervisetehnoloogiad, teisese toorme väärindamine, puidu keemiline töötlemine – nimekiri tegevusaladest, kus Eestil on potentsiaali kasvada maailmatasemel tegijaks, on mitmekülgne. Ent kui me oma ettevõtete uurimis-arendustegevusalast võimekust ei kasvata, jääme riikide võrdluses sabassörkijaks, kirjutavad OSKA uuringujuht Urve Mets ja OSKA analüütik Anneli Leemet.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.