Kristen Michali pöördumine: meie energiaplaan tuulest tuumani

Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.

Valitsuse välja käidud energialahendus on tervitatav, ehkki selgelt liiga vähe maismaa tuule jaoks ja natuke ennatlik meretuule puhul, kirjutab Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.

Ühes riigikogu erakonnas kõrgemalt antud käskotsus loobuda kohalikul tasandil taastuvenergia arutelust kõneleb puhtast rumalusest. Tark talitab ikka oma peaga. Pärast seda, kui on üksikasjad ning plussid-miinused selgeks teinud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev valis 2024. aasta ettevõtjaks energeetikafirma Sunly juhi ja kaasasutaja Priit Lepasepa. “See on küll meeldiv üllatus,” tunnistas võitja Äripäevale antud aastalõpuintervjuus.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.