Anniki Leppik: maksuvabastus, mis annab lastele soodsa stardi

Praeguse demograafilise kriisi epitsentris peame rakendama iga tööriista, mis aitab tulevikutalente Eestis hoida, sest trendid näitavad, et kvaliteetne haridus ja oma kodu muutuvad järgnevatele põlvkondadele üha kättesaamatumaks luksuseks.

„Loodan, et meie lapsed saavad tulevikus kõrge palga peale ja me ei pea oma tuleviku pärast muretsema," ütles peaminister Kristen Michali abikaasa ühes seltskonnaajakirja intervjuus, kui ajakirjanik küsis pensionipõlves toimetuleku kohta. Peaministri enda tsitaadistki lipsas läbi fraas „lapsed ka aitavad".

Kuigi perekonnaseadus paneb lastele kohustuse oma vanemaid toetada, on kohatu käsitleda lapsi kui vanemate isiklikku pensionisammast. Vastupidi – lastele lootma jäämise asemel peame täna astuma otsustavaid samme nende toimetuleku soodustamiseks. Vastutus vananeva ja kahaneva rahvastikuga väikeriigi eest jääb nende õlule niikuinii.

Oleme jõudnud olukorda, kus ilma vanemate või vanavanemate abita on noortel aina raskem oma esimest kodu soetada. See on globaalne probleem – arenenud riikides on noortel kõikjal järjest keerulisem oma kodu soetada.

Hariduse kättesaadavus muutub samuti murekohaks. Eesti kõrghariduse rahastamine on alates tasuta kõrghariduse kehtestamisest 2013. aastal kasvanud kõigest 15%, samal ajal kui SKP on tõusnud 42% ja keskmine brutopalk 53%. Rektorid räägivad juba ammu, et nii edasi enam ei saa. Jätkuva alarahastuse tingimustes on vähetõenäoline, et suudame kvaliteetset kõrgharidust ka tulevikus tasuta pakkuda ning osaliselt tasuliseks muutuv kõrgharidus jääb kättesaadavaks neile, kes selle eest maksta suudavad.

Investeeringute maksuvabastus laste hariduse ja eluaseme tarbeks on riigile kulutõhus ja lihtsalt rakendatav meede, mis aitab vanematel kindlustada järeltulijate tulevikku ning motiveerib noori oma elu Eestiga siduma.

Lepime kokku, et lapse heaks teenitud investeerimistulu on täies ulatuses tulumaksuvaba, kui seda kasutatakse täisealiseks saades kas õppekulude katmiseks või esimese isikliku eluaseme soetamiseks. Kvaliteetne haridus ja oma kodu on vundament, millele noored saavad ehitada oma tuleviku Eestis ja ka tuleviku-Eesti.

Riigilt ei nõua selline lahendus koheseid väljaminekuid – maksutulu vähenemise mõju avaldub alles aastate pärast ning järk-järgult. Samal ajal annab see vanematele kohe selge signaali, et riik toetab nende panust järelkasvu. Maksuvabaduse sotsiaalmajanduslik kasu võimendub ajas ja aitab ennekõike kasvatada tulevast maksumaksjate põlvkonda, kes on haritum, kindlustatum ja seega ka kõrgema sissetulekuga.

Oleme juba astunud olulisi samme motiveeriva investeerimiskeskkonna loomiseks läbi pensionisammaste ja investeerimiskonto süsteemi, kuid sellest täna enam ei piisa. Nüüd on aeg mõelda järgmisele sammule – investeeringutele, mis tagavad meie lastele võimalikult soodsa stardipositsiooni iseseisvas eluks. See on meie kohustus mitte ainult oma laste, vaid kogu Eesti tuleviku ees.