Narratiiv, justkui rohepoliitika ajastu Euroopas oleks läbi, on pigem soovmõtlemine kui reaalsus, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Euroopa Liit on võtnud uueks sihiks konkurentsivõime parandamise, kuid seda käsikäes kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise ja rohetehnoloogiate arendamisega.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu, madalamale toodud eesmärk erineb Euroopa Liidu plaanist.
Kui Eesti ei seo end Euroopa kliimapoliitika suunaga, siis liiguvad kapital ja kompetents riikidesse, kus sihid on selgemad. Ambitsioonikas eesmärk loob nõudluse ja sünnitab uusi lahendusi, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok teemaveebis Kestlikkusuudised.ee.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.