Lembit Loo: kas Eesti on masinintellektimajanduseks valmis?
Masinintellekt on kujunemas majanduse uueks tugisambaks, mis hakkab ümber kujundama töö, juhtimise ja vastutuse tähendust. Küsimus on, kuidas me Eestis seda muutust juhime, kirjutab tehnoloogiaettevõtja Lembit Loo.
Kvantarvutid ei ole enam ainult teaduslaborite mängumaa – nende mõju ulatub juba praegu Wall Streeti tehnoloogiaettevõtete investeerimisotsustesse. Kuidas aga investorina saada osa sellest kuumast trendist?
Ka meil Eestis tuleb hakata mõtlema, kuidas tehisarutüübid seadusandlikult ja kultuuriliselt töökeskkonda integreerida, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Tehnoloogiahiidudest Suure seitsmiku aktsiad liiguvad reedel järsult nädala lõikes punase nädala poole. Investorid muutusid üha skeptilisemaks selle suhtes, kas tehisintellekti arengut seni iseloomustanud kõrged hinnangud ja kulutuste tasemed on jätkusuutlikud.
LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.