Laura Vilbiks: kas looduskrediidid löövad Eestis läbi?
Puudulike süsinikukrediitide kõrvale tekkinud looduskrediitidel võiks olla Eestis potentsiaali, kuid sellele peaks eelnema laiem teadlikkuse kasv elurikkuse kriisist, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
“Krediidimudelitega kaasnevad riskid tuleb mitmekordselt läbi kaaluda, et need saaksid läbipaistvad ja teaduspõhised ning et välistatud oleks igasugune kahju keskkonnale, kliimale ja kohalikele elanikele. Siin on varasemate krediidiprojektide vigadest palju õppida,” kirjutab kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Foto: Ivo Krustok
Süsinikukrediidid on jõudnud peavoolu – kohtame neid lennupiletit ostes, pakenditel toidupoes ning pakiveo teenust kasutades. Tavaliselt viitab sellele väide, et toode või teenus on süsinikuneutraalne, nullheitega vms.
Kestvat loodushoidu ei saa luua käsuga. See peab kasvama vabast valikust ja mõistmisest, et loodust hoides hoiame ka iseennast, kirjutab Pille Ligi arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Mul pole Raul Kirjaneniga sooje suhteid, kuid mulle siiski tundub, et Delfis ilmunud artiklisari teeb talle ning laiemalt metsatööstusele liiga, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Meie avalikus ruumis on sõna „majandushuvi“ omandanud märkimisväärse võime lõpetada sisuline arutelu ükskõik millisel teemal, millesse ühe osapoolena on seotud keegi, kes tegeleb ettevõtlusega, kirjutab Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht Anniki Leppik.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.